Hoiatus: arvuti veebikaamera tuleb alati kinni katta
Levinud linnalegend vastab tõesti tõele – võõrad saavad salaja käivitada viirusega nakatatud arvuti või nutiseadme veebikaamera ning meid otseselt luurata.
Aroni sõnul on inimeste internetitegevuse kohta nii-öelda toimikud, mida peamiselt kasutatakse isiklikemate teenuste või reklaami pakkumiseks. “Suunatud reklaam ongi see, mille järgi saab kõige lihtsamalt aru, et sinu liikumist veebis jälgitakse.”
Teine lihtne näide kasutaja tegevuse jälgimise kohta veebis on erinevate veebisaitide omavaheline koostöö. Näiteks otsides midagi Amazonist, siis võid kindel olla, et saad kohe sama tüüpi reklaami ka Facebookis.
Google ja sotsiaalmeedia teavad iga meie liigutust ja oskavad prognoosida palju rohkem kui arvame. Näiteks eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju, hobisid, tarbimiseelistusi ja krediitkaardi andmeid,” ütles Aron.
Inimesed kasutavad privaatsuse hoidmiseks tihti veebilehitseja salastatud režiimi, mis ideaalis tähendab, et kasutuse infot ei salvestata, kuid see pole lõpuni kindel.
Üldjuhul seostatakse andmeid isikuga IP-aadresside abil. Kui kasutada spetsiaalset programmi, näiteks Hot Spot Shield, mis peidab IP-aadressi, siis on inimest palju raskem veebis jälitada.
Samuti ei tasu hoida suhtlusmeedia kontosid pidevalt sisselogituna, sest see võimaldab sotsiaalmeedia-ettevõttel ka inimese muid veebitegevusi jälgida.
Aroni sõnul pole Google’i või Facebooki “toimik” kaugeltki nii suur turvaoht kui küberkurjategijate tegevus. “Kui arvuti, nutiteler või veebikaamera on nakatatud pahavaraga, siis on võimalik selle kaudu jälgida või pealt kuulata. Kõige lihtsam ennetustegevus on kaamerasilm lihtsalt kinni katta.”
Kel kahtlus, see saab arvutis uurida, milline sideliiklus välja läheb, millised rakendused parasjagu töötavad ja nii leida ründvarale viitavaid peitrakendusi.
