Viie jalaga hobune: Maidla kivikalmest leitud ripats meeldis vanadele kaevajatele nii väga, et nad tegid sellest endale koopia

Eelmisel nädalal ilmunud Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Mati Mandeli uus raamat "Maidla muinaskalmistu saladused" vormistab kaante vahele väga mahukad kaevetööd vanal Läänemaal Kullamaa kandis Maidlas. Eesti Ajaloomuuseumi teadurid uurisid aastatel 1983-1990 ja 2011-2015 teadaolevalt sealset suurimat muinaskalmistut, mille kogupindala ulatus 2324 m²-ni. Suures leidude hulgas on mõned, mis ka paljunäinud kaevajatele tõeliselt erilised.

Mati Mandel on õnnelik just viie jalaga hobuse kujulise ripatsi ja mõõgatupeotsiku üle, mida kaunistavad Prantsuse liilia ning linnukujutis. Need on ka uue raamatu kaanele trükitud.

"Mõlemad on täiest unikaalsed, neile pole kusagilt vasteid leitud, ei meilt ega mujalt. See ripats võib isegi olla Maidla meistri toode. Mõõgatupeotsiku kohta ei julge seda arvata, aga mine tea," kirjeldab Mandel enda isiklikke lemmikuid. Ta pole ainus, kes just viie jalaga hobust eriliseks peab. "See viie jalaga hobuse kujuline ripats meeldis paljudele vanadele kaevajatele ja nad lasid endale sellest koopia teha," ütleb ta.

Unikaalme pronksripats, millel on kujutatud viiejalgset hobust, pärineb ilmselt 12. sajandist. Võimalik, et see on kohapealse meistri toode.

Pronksist unikaalne mõõgatupeotsik, ilmselt samuti 12. sajandist. Ülaosas on kujutatud Prantsuse liiliat (fleur de lis), alaosas mingit lindu. Päritolu on ebaselge.

Mandeli sõnul on muidugi ka teisi haruldusi, kuid kuna ta ise on tegelenud muistsete relvadega, siis on see ka kuidagi südamelähedane. Leide oli kokku tõesti palju – koguti kokku 9374 leidu.

Maidla kalmete leiumaterjal hämmastab oma rikkalikkuse ja mitmekesisusega. Ainuüksi putkega odaotsi leiti kalmetest 97 tervemat eksemplari, lisaks üle 30 samasuguse odaotsa katke. Neile lisaks tuli kalmepinnast päevavalgele veel 20 rootsuga viskeodaotsa, viis tervemat mõõka ja palju teramiku katkendeid ning käepidemeosi. Tööriistadest leiti 15 tervemat vikatit, lisaks 51 vikati katked. Veel leiti 51 paari suitseid ning 21 paari suitsete katkeid, 16 kirvest, 16 surulukku ning 19 võtit ning väga arvukas kogus kõikvõimalikke ehteid.

Ristikujuline pronksripats, ilmselt samuti 12. sajandist. Ka see ehe on ilmselt sama kohaliku Maidla meistri toode.Topeltaugud ripatsi ühes servas näitavad, et meister on ehet tehes kaks korda vääratanud. Ristikujuliste ripatsite ilmumine meie muinaskultuuri on ilmselgelt seotud ristiusu levikuga meie naaberaladel. Ja tuttavaks sai see ka ühele osale eestlastest.

Mitmed esemed on Läänemaale toodud naaberaladelt, eelkõige Rootsist. Enamikus kujutab leiumaterjal aga kohalike seppade ja ehtemeistrite toodangut.

Unikaalne pronksripats, pärineb ilmselt 12. sajandist. Ümmargused puurimisaugud viitavad nn Maidla puurijale. See oli meister, kes armastas jätta esemetele ümaraid puurimisauke. Ta tegutses kusagil Maidla ümbruses.

Kaevamistel saadi olulist teavet Läänemaa matmiskombestiku kohta 5.-6. ja 10.-13. sajandil

Raamatu koostamise esmapõhjus on tuua avalikku kasutusse oluline osa Eesti Ajaloomuuseumisse kogutud muinaskultuuri pärandist. Ligi 200-leheküljeline raamat on illustreeritud 45 foto ja kümnekonna joonisega. Lisaks leidub raamatus 47 fototahvlit leidudega. Raamatusse on lisatud muistse tekstiili uurijate Riina Rammo ja Jaana Ratase kirjutis ühe Maidla naisematuse kaunistustest, numismaatik Ivar Leimuse ülevaade Maidla kalmetest kogutud müntidest, antropoloog Raili Allmäe artikkel Maidla kalmete inimluudest ning osteoloog Liina Maldre analüüs kalmetest kogutud loomaluudest. Raamat on mõeldud tänastele ja tulevastele muinasteadlastele ning laiale avalikkusele.

"Maidla muinaskalmistu saladused" on saadaval Börsi käigus asuvas Muuseumipoes ja Toompeal Parlamendi poes hinnaga 25 eurot. Raamat on ka raamatupoodides.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi 100. sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!