Tartu ülikooli muumiatega uuritakse iidset aega
Kahe noore poisslapse muumiad tõi oma reisidelt Eestisse kaasa Väimela mõisniku poeg Otto Friedrich von Richter. Noore orientalisti surma järel kinkis tema isa Otto Magnus tulevaste uurijate innustamiseks 128 objektist koosneva kollektsiooni 1819. aastal ülikoolile. Objektide hulgas oli lisaks kahele poisile ka koerlase ja iibise muumia ning suurel hulgal erinevaid amulette ja kujukesi.
Ülikooli erinevate üksuste vahel liikunud muumiad võeti tänavu aprillis mitme valdkonna rahvusvaheliste spetsialistide erilise tähelepanu alla, et kaasaegsete vahenditega välja uurida muumiate vanus, päritolu ning kõik lisateadmised, mida analüüsid tuvastada suudavad. Varasemast oli selgunud vaid see, et korralikult mumifitseeritud poisslapsed olid surres vastavalt 2- kuni 4- ning 9- kuni 14-aastased.
Erinevate analüüsid kinnitavad, et tegu on tõepoolest ehtsate mitu tuhat aastat vanade muumiatega, mille Otto Friedrich von Richter suure tõenäosusega vahendajalt ostis. Tomograafuuringuga püüti välja selgitada muuhulgas ka muumiate surma põhjust, mis paraku jäi saladuseks.
„Nendel muumiatel ei ole ühtegi väga selget märki, vähemasti luustikel või nendes säilinud pehmekudedes, mis võimaldaks öelda, mille pärast need lapsed surid,“ nentis Tartu ülikooli arheoloogia ja keemia vanemteadur Ester Oras analüüsi järel.
„Nende muumiate uurimine on päris huvitav, sest meil pole Rooma ajast palju muumiad. Nende konkreetsete muumiate kohta on vähe andmeid ja isegi artikleid napib. See avab selle perioodi kohta täiendava lehekülje,“ märkis töörühmale appi kutsutud Messina ülikooli bioloogilise antropoloogia lektor Dario Piombino-Mascali.
Muumiate analüüsimine jätkub aktiivselt ning annab alust mitmekülgsele teadustööle. Tavakodanikud saavad iidseid leide uurida Tartu ülikooli kunstimuuseumis, kus 15. novembril toimub teema tutvustamiseks ka avalik seminar.
Muumiatest saab lähemalt lugeda ERR Novaator portaalist.
