Mõistatuslik lõik Vanas Testamendis võib olla ammuse päikesevarjutuse kirjeldus
Uuringutulemused avaldati teadusajakirjas Astronomy & Geophysics.
Üsna verise sisuga piiblipeatükk räägib sellest, kuidas Moosese järglane Joosua viis amoriitide kuningat alistab. Amoriidid olid Süüria kõrbes elavad karjakasvatajad.
Tekst ise on (allikaks piibel.net) selline: "Siis Joosua rääkis Jehoovaga sel päeval, kui Jehoova andis emorlased (nii nimetatakse amoriite vanas testamendis – Forte) Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes: "Päike, püsi paigal Gibeonis ja Kuu, Ajjaloni orus!" Ja Päike püsis paigal ning Kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele! Eks see ole kirja pandud Õiglase raamatus? Ja Päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva! Ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast, et Jehoova oleks võtnud kuulda ühe mehe häält!"
Uuringu üks kaasautoreid Colin Humphreys ütleb, et kui see lõik tõesti tegelikkust kirjeldab, oli tegu mingit laadi tähtsa, väljapaistva astronoomilise sündmusega. Aga selle välja selgitamine, mida need sõnad päris täpselt tähendada võisid, on keerulisem.
Paigalseis ja varjutus on samast sõnatüvest
„Tänapäevased ingliskeelsed tõlked, mis põhinevad kuningas Jamesi piiblil (tõlgiti aastail 1604-11), tõlgendavad seda teksti selliselt, et Päike ja Kuu jäid taevas seisma,“ ütleb Humphreys. „Aga kui minna tagasi algupärase heebreakeelse teksti juurde, siis leidsime, et selle teine tähendus võib olla hoopis see, et Päike ja Kuu lõpetasid selle tegemise, mida nad tavapäraselt teevad: nad ei säranud, ei paistnud enam. Seda toetab fakt, et heebreakeelne paigalseisu tähistav sõna on pärit samast tüvest, mida iidsetes Babüloonia tekstides kasutatakse varjutuste tähistamiseks.“
Vana-Egiptuse tekstidest uuriti paralleelselt Merneptahi steeli kirjeid. See graniitsammas püstitati Vana-Egiptuse ühe kuulsama ja vägevama vaarao Ramses II poja ja järglase Merneptahi viiendal valitsusaastal. Peamiselt on steelil juttu Merneptahi võidust liibüalaste üle, aga viimased kolm hieroglüüfide rida kirjeldavad ka sõjakäiku Kaananisse (nii nimetati maad, mis jäi Egiptusest põhja ja hõlmas Foiniikia ja Palestiina alad). Neis ridades mainitakse paika, mida paljud õpetlased tõlgendavad kui Iisraeli. See on teadaolevalt esimene kord, kui Iisraeli kirjasõnas mainitud on ja tõendab, et iisraellased elasid Kaananis kindlalt määrataval ajaperioodil.
Teadlased on varemgi oletanud, et Joosua raamatus kirjeldatav sündmus võib varjutust tähistada. Kahe teksti (piibli ja steeli) võrdlemisel on üritatud ka selle kuupäeva paika panna, aga sobivast ajavahemikust ei leitud mitte ühtegi varjutust. Cambridge`i teadlased arvavad, et probleem oli selles, et varasemad uurijad otsisid sellest ajavahemikust ainult täielikku päikesevarjutusi, mille puhul Kuu Päikese tervenisti kinni katab. Nad ei kaalunud varianti, et tegu võis olla sellise varjutusega, mille puhul vahemaa Maa ja Kuu vahel on suurem, nii et Kuu näib Maalt väiksem ja ei kata tervet Päikest kinni, vaid taevas paistab helendav rõngas.
Muistseid varjutussõnumeid on veelgi
Sellisele varjutusele leidsid Cambridge`i teadlased sobiva toimumiskuupäeva. 30. oktoobril 1207 e Kr nähti seda tänapäevase Kanada loodeosas, Portugali edelarannikul, Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja sobivalt ka Lähis-Idas.
ScienceAlert ütleb, et kuigi piiblis kirjeldatu näol on ilmselt tegemist on tõepoolest väga ammuse päikesevarjutusega, pole see siiski vanim selline ülestähendus. Iirimaal leiduval iidsel monumendil on joonised, mis võivad tähistada aastal 3340 eKr toimunud päikesevarjutust. Vanade hiinlaste ülestähendused puudutavad 22. sajandil e Kr toimunud varjutusi ja on leitud ka üks savitahvel, mis kirjeldab aastal 1223 tänases Süürias nähtud päikesvarjutust.
Joosua raamatus leiduva Kaanani varjutuse dateerimine võib olla aga abiks Ramsese valitsusaja lõpu ja Merneptahi oma alguse täpsustamisel. Mõlema vaarao valitsusaja pikkus on küll iidsetes teksitdes kirjas, aga see, millal need täpselt algasid ja lõppesid, pole päris kindel. Varjutuse dateerimise järgi tehtud uute arvutuste kohaselt ütlevad Cambridge`i teadlased nüüd, et Merneptahist sai vaarao kas aastal 1210 või 1209 e Kr, mis on paar aastat varem kui seni arvati. Ramses II valitsusaeg jääb aga vahemikku 1276-1210 eKr, eksimisruumi on vaid üks aasta.
