Polegi Made in China? Uute avastuste kohaselt on hiidpandad hoopis Euroopa päritolu

Ehkki hiidpanda seostub kõigile eeskätt Hiinaga, on nüüd ilmnenud uusi tõendeid, mille kohaselt elasid tänapäevaste pandade esiisad umbes kümme miljonit aastat tagasi hoopis Euroopas.

Toronto ülikooli paleoantropoloog David Begun otsis tegelikult oma töö raames hoopis hominiidide ehk inimlaste luid, kui ta mõningate omapäraste hammaste otsa sattus. Ta arvas, et need kuuluvad pandale ja nagu selgus, oli ta hinnang õige.

Beguni leitud hambad ei kaunistanud siiski tänapäevase panda naeratust, vaid hoopis ühe tänase hiidpanda kauge eellase oma. New Scientist kirjutab, et sellele senitundmatule liigile anti nimeks Miomaci pannonicum. Teadlased võrdlesid hammaste kuju ja ehitust teiste karude omadega ja uurisid, kuidas need tänu närimisele kulunud on. Järeldati, et iid-hiidpanda sõi enamvähem samasugust toitu nagu tänane hiidpanda.

"Mõlemad liigid toitusid sitkest taimsest materjalist, mis tähendab, et toidu purustamise asemel kasutasid loomad hambaid pigem selle lõikumiseks," ütles Louis de Bonis Prantsusmaal asuvast Poitiersi ülikoolist. "See ütleb meile, et panda esivanemate eluviis oli tänase looma omale väga sarnane."

De Bonis lisas, et Miomacit ei ole siiski õige hiidpanda otseseks esivanemaks nimetada - pigem oli ta tänapäevase looma kauge nõbu.

Taimetoidulised karud on üsna haruldane nähe, kuna suurem jagu karusid söövad liha. Grislid püüavad Põhja-Ameerika mägijõgedest lõhet ja mitmekesistavad oma menüüd sellega, jääkarude põhitoiduks on aga hülged. Pandad aga väldivad liha, ehkki on leitud, et mõnikord on nad mõne närilise murdnud ja ära söönud. Mõned teadlased ütlevad, et hiidpandade umami-maitse retseptorgeenid on "kinni keeratud", mistõttu neile lihtsalt ei maitse liha ja selle asemel näsivad nad päevad läbi hoopis bambust.

Uus avastus näitab, et hiidpanda kauged sugulased olid taimetoitlaed juba miljoneid aastaid enne seda, kui tänapäeva bambusekarud tekkisid. Komme bambusest toituda arenes tänapäeva Hiinas umbes kaks miljonit aastat tagasi, aga loomad ise elasid seal juba varem, kuni 8 miljonit aastat tagasi. Pikka aega arvati, et pandad olidki Hiina päritolu ja seal välja kujunenud, kui loomad ülejäänud karuliikidest eraldusid.

Beguni avastusest nähtub nüüd aga, et kümme miljonit aastat tagasi elasid pandad hoopis Ungaris. Ja mitte ainult - viis aastat tagasi leiti ühe 11,6 miljonit aastat tagasi elanud hiidpanda kivistised Hispaaniast. See lisab tuge argumendile, et pandad tekkisid Euroopas ja liikusid hiljem siit Aasiasse. Just sellesuunaliselt liikumisele lisab kaalu ka fakt, et Euroopa oli tollal niiskem ja soojem kui praegu, mis tähendab, et ilmselt kasvasid siin subtroopilised metsad, kus pandadel oli mõnus elada. Kui kliima muutus, koliti Aasiasse, kus tingimused olid sobivamad.