FOTOD | Lollidemaa lugu: nii sai suvilarajoonist "Romantika" uusrikaste elamurajoon

Üheksakümnendate aastate alguses rajati Harku vallas asuvasse Ilmandu külla kunagisse suvilarajooni uusi luksuslikke rajoone ning ka tagasihoidlikumaid elumaju. Seda kuni üks rikas ärimees ostis endale neli kõrvutist krunti ning rajas neli identset maja. Rahvasuus tuntakse seda rajooni nüüd kui Lollidemaad.

Seitsmekümnendate algul oli Klooga maantee parempoolne külg suur lage karjamaa. 1974. aastal tehti külas aga detailplaneeringud ning jagati välja suvilakrunte, keskeltläbi suurusega 5000 ruutmeetrit. Iseseisvumise aegu hakati suvilaid elumajadeks ümber ehitama ning rajati ka uusi luksuslikke elumaju. Just nende erakordselt uhkete elamte tõttu sai küla ka rahvasuus nime Lollidemaa.

Lollidemaa sai populaarseks just venelaste ja soomlaste seas, kuid ostjate seas oli ka eestlasi. Kuid paljud majad, mis üheksakümnendate aastate alguses Ilmandusse ehitati, ei saanudki valmis, kuna ehitajate raha sai otsa. Seega oli juba algusest peale külas üsna palju tühje karpe.

1997. aastal kirjutas Äripäev, kuidas Lollidemaa on välja surnud ning et kinnisvarafirmad on majade, ehituskarpide ja kruntide müümisega hädas. Paljud müüjad ei tahtvat hindu ka langetada ning seega hoiavad küla tühjana. Lisaks polevat külas ka kanalisatsiooni.

Läbi aegade on külas maju omanud näiteks Jaan Toots, leedu ärimees Pranas Mickevicius ja laevakapten Alar Kask. Lisaks on seal IT tippe, endine Harju KEK'i peadirektor ning teisigi keskmisest jõukamaid inimesi.

Majade hinnad on samuti läbi aastate kõneainet pakkunud. Üheksakümnendate aastate lõpus olid müügis suvilad mõnesaja tuhande krooni eest, suuremad majad küündisid 4 miljonini. 2002. aastal oli aga müügis üks rajooni hiigelmajadest 15 miljoni krooni eest. Üks küla suurimaid maju, 760-ruutmeetrine suurpereelamu, paisati aga 2005. aastal müüki 34 miljoni krooni eest.

34 miljoni eest lubati uuele omanikule 25 elutuba, 12 magamistuba, seitset vannituba (perenaise vannitoas oli muuhulgas ka mullivann), viit rõdu, kolme kööki, kaht jõusaali, solaariumi, piljardi- ja lauatenniseruume, diskosaali, basseini ja garaaži nelja auto jaoks.

2011. aastal ilmus aga Ärilehes artikkel, kus kirjutati, et ekspertide sõnul pole Ilmandu enam kinnisvaraturul niivõrd silmatorkav kui varem. Keskmised majahinnad jäid 110 000 - 160 000 euro juurde. Piirkonnas oli nii aastaid tühjana seisnud kolossaalseid maju kui ka tavalisemaid eramuid. Omanike seas oli palju aga soomlasi ning venelasi - eestlased eelistavat funktsionaalsemaid kodusid.

Veel aasta tagasi oli müügis küla kuulsaim, 1500-ruutmeetrine maja, mis meenutab rohkem lossi kui tavalist maja. Hinnaks oli 850 000 eurot, mille eest pakuti marmorist ning naturaalpuidust põrandaid, imelise vaatega torni, tenniseväljakut ning luksuslikult sisustatud üheksat magamis- ja seitset elutuba. Aegunud kuulutust saab näha SIIT.