VIDEO | Kuidas päästa Eesti film? Filmimaastik olla enne uue tüki valmimist elevil
Kui vaadata nädal enne esietendust proovi, siis uhkeid kostüüme veel näitlejal seljas ei ole. Tõsi, ega see suurt ei sega ka, sest selles tükis tuleb hoopis kõrvu teritada ning suur osa tegevusest toimub ekraanil – küllap on loeng-lavastus on täitsa paslik formaadi defineering. Samas on see hoog, millega läbi Eesti filmi vähem või rohkem nostalgilisemate hetkede sõidetakse muljetavaldav ning ootamatut muhelemist tuleb nii mõnelgi korral ette.
Laval ei ole muidugi mitte Vahtrik ise, vaid tema kehastatud karakter, Vadi kirjutatud tegelane. Lektor. Naisterahvas. "Selles loeng-lavastuses on juttu, et naised on tagaplaanil. Teatris on seda eriti, kusjuures filmis see nii hull ei ole. On keskaealine mees, kes räägib, et naised on kas ilusad taustal või siis tuiavad kuskil taga laval ja pesevad nõusid. Mõtlesin, et oleks väga tore, kui siin ei oleks mees, vaid just naisnäitleja," räägib Vadi, miks tükis peab loengut just naisterahvas.
Seda, kui tihedat ja meeletud eeltööd klippidega on tehtud, näeb küllap juba etendust vaadates. Teinekord vaid mõne sekundi leidmiseks on käidud läbi meetreid filmilinte. Vadi luges taustaks hoolega Tallinnfilmi ajalooraamatuid ja Henry Killõ aitas juppe lõikuda. Eks kõige jaoks, mis lavastuses ekraanil vilksab, on küsitud ka luba ning Eesti filmimaastik olla juba õige ärevil, kuidas kõik kokku välja nägema hakkab.
"Paljud on öelnud, et mis te nüüd teete Eesti filmiga. Selline mõnitamine ja rooskamine läheb Eesti filmi aadressil lahti. Aga tegelikult mulle väga Eesti filmid meeldivad ja teema, millest Liina räägib, ei ole üldse see, et vaadake kui nõme on Eesti film. Vastupidi. Lavastust tehes me oleme avasatanud, kui lahedaid ja pööraseid filme on meil on olemas!" räägib Vadi.
Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!