Portugali metsapõlengutes on ära kõrbenud viis protsenti riigi pindalast
Riiki tabasid esimesed tõsised metsatulekahjud tänavu suve algul. Kuid pärast kõige kuivemat septembrit, mis riigis eales registreeritud, pidevat kuumust ja orkaan Ophelia kohale kantud tuuli sai Portugalist sel kuul taas tulekahjude tallermaa. Suitsu ja tahma, mis otsapidi sealt pärit, jõudis sel nädalal Eestissegi.
Peamine erinevus juunikuiste ja oktoobri tulekahjude vahel oli see, et praeguste tulekahjude üheks õhutajaks olid just orkaaniga seotud tuuled. Need aitasid tulel kontrolli alt väljuda ja tuletõrjujad pidid maadlema võimatu ülesande ehk 500 erineva üheaegselt lõõmava tulekahjuga.
Eilse seisuga oli põlenud maad riigis üle 5200 ruutkilomeetri, kirjutab Gizmodo. See on 525% üle aastaaja normi ning kokku moodustab see laias laastus 5% kogu riigi pindalast. Eesti mastaapidega võrrelduna on ära põlenud pindalalt umbes sama suur maatükk kui Tartu ja Põlva maakonnad kokku panduna.
Viimatised tulekahjud on tapnud Portugalis ja Hispaanias kokku 39 inimest. Juunis hukkus tulekahjudes Portugalis vähemalt 62 inimest. CNN on kirjeldanud tänavust kui kõige rängemat tulekahjuaastat alates aastast 2006.
Tulekahjude põhjustajaiks on loomulikul viisil - välgutabamuse läbi - süttinud loodus ja tuled, mis on inimeste süüdatud; mõned neist kogemata ja mõned tahtlikult. Tulekahjude levikut soodustab see, et metsades kasvab rohkelt eukalüptipuid, mis põlevad väga hästi. Puud istutatud paberitööstuse tarvis, kuna eukalüpt kasvab palju kiiremini kui kohalikud puuliigid, tammed ja männid. Ainult 3% Portugali metsadest on valitsuse kontrolli all, kirjutab The New York Times, mis tähendab, et suured piirkonnad on ilma igasuguse keskse päästesüsteemita.
Lisame veel erakordselt vähese vihma ja rekordkuumad suveilmad, mis mõlemad põhjustatud suure tõenäosusega kliima soojenemisest ning ongi käes tingimused, milles tulel erakordselt hõlbus oma laastamistööd teha on.
