Ankur oli tunginud torpeedosse nagu kahvel kurki. Ametivõimud kontakteerusid ruttu Briti Kuningliku Mereväega ja sealt saadeti tuukrid asja uurima. Suurem jagu laevapere liikmeid evakueeriti ja ka tuleohtlik last (selleks oli 1000 tonni naftat või kütust) pumbati laevas ahtrisse ümber.

Lõhkeainetele spetsialiseerunud tuukritel kulus torpeedo ankru küljest eemaldamiseks kokku seitse tundi. See toimetati tagasi merepõhja ja hävitati.

Mereväe teatel oli tegu ühe nende enda vana treeningtorpeedoga, mis oli pärit kunagi Portsmouthis asunud "lasketiirust". Neil relvadel ei ole küll tavaliselt plahvatavaid lõhkepäid küljes, kuid tuukrid on siiski kohustatud neid käitlema sellistena, nagu need oleksid ohtlikud - seni, kuni pole sajaprotsendiliselt tõestatud vastupidist.

Skaw Provideril oleks aga mõne teise torpeedo väljaõngitsemisel minna oluliselt närusemalt. Briti rannajoonel luurasid Teise maailmasõja päevil sakslaste allveelaevad ning nende väljatulistatud torpeedod ei tabanud nii mõnelgi puhul sihtmärke. Seega pole võimatu, et mõni laev võib tänapäevalgi veel plahvatusohtliku lõhkepeaga torpeedo otsa sattuda.