Kas tead, kuidas nimetatakse värvust, mida näeme kottpimedas?

Silma võrkkesta kepprakkudes toimuvad protsessid tekitavad täielikus pimeduses mulje hallist värvusest.

Täielikus kottpimeduses, näiteks valguskindlas pimikus, sügavas allmaakoopas või unemaski all, ei näe inimesed täiesti tintmusta pimedust.

Selle asemel tajume me väga õrna tumehalli värvust, mida nimetatakse eigengrauks. Miks me seda näeme ja miks on värvusel nii kummaline nimetus?

Põhjus, miks me ei näe täielikku pimedust isegi siis, kui meie silmadesse ei jõua ühtegi footonit, peitub silma võrkkestas leiduvas valgus nimega rodopsiin (nägemispurpur).

See võrkkesta valgustundlikes nn kepikestes (kepprakkudes) esinev ühend on väga valgustundlik, aidates meil näha ka äärmiselt napis valguses.

Tegeliku valguse asemel tumehalli värvust tajudes kogeme me tegelikult rodopsiini soojusisomeerimist — protsessi, mille käigus soojus käivitab sellise keemilise reaktsiooni, mille tulemusel molekul omandab varasemast erineva molekulaarse struktuuri, ehkki seda moodustavad aatomid jäävad samaks.

Too protsess kutsub kepikestes esile n-ö valepositiivseid reaktsioone, tekitades illusiooni, et kepikestesse jõuab nõrk valgus.

Kui näete seda tuhmi, tumehalli värvust enne kottpimedas toas uinumist oma laugude all, näete tegelikult oma silma võrkkesta pinnal toimivate biokeemiliste reaktsioonide kõrvalmõjusid.

Termin eigengrau pärineb saksa keelest ja tähendab „eneseomast halli“, mis on meie endi silmades toimuvate biokeemiliste protsessidega seonduva spetsiifilise halli värvuse kohta igati sobilik sõna.