TEST | Sony A9 – hübriidkaamera, mis kvalifitseerub olümpiale
Kogu selle aja on hübriidkaamerad – eriti just profifotograafide tasandil – jäänud peegelkaamerate varju. Peamiselt autofookuse tõttu, mis olevat peeglitega võrreldes lootusetult aeglane. Või siis elektroonilise pildiotsija tõttu, mis on optilisega võrreldes ebaloomulik kasutada, kirjutab Digitest.ee.
Sony A9 hübriidkaamera muudab sellist jõudude vahekorda võimsalt ja lõplikult. Lõpuks ometi eksisteerib hübriidkaamera, mis on täpselt samas liigas elitaarse duoga Canon EOS-1D X Mark II featuring Nikon D5.
Ja mitte lihtsalt samas liigas, vaid nii mõnegis aspektis neist kahest sammukese eespool. Võib-olla ainult valgusjõuliste superteleobjektiivide puudumine Sony valikus on see põhjus, miks spordiväljaku äärne armee veel peeglitega klõbistama peab. Küll aga Sony sellegi puuduse mõne aasta pärast korrigeerib.
Sony A9 on keerukas kaamera, täis palju erinevaid funktsioone ja võimalusi. Selle mõne päeva jooksul, mil see aparaat minu kasutada oli, ei jõudnud ma testida läbi kõiki omadusi.
Allolev arvustus annab edasi minu üldised muljed ja samuti kõige olulisema – teravustamiskiiruse ja sarivõtte koostoimimise keerulisemates valgusoludes kõrgema ISO taseme juures.
Tehniline tulevärk
Sony A9 kõige olulisem iseloomustaja on kiirus. A7R II oma 43 MP sensoriga on pigem rahuliku pildistamise jaoks, A9 on aga valmistatud spetsiaalselt kiire liikumise pildile püüdmiseks ja sobib seega spordi-, pressi-, pulma jne fotograafide tööriistaks.
Kaamera pildistab 20 MP sarivõtterežiimil jälgiva teravustamisega kuni 241 (pakitud 12-bitist) RAW faili järjest. Vaikse, elektroonilise “katikuga”.
See sarivõttekiirus on fenomenaalne. Ma soovitan – vaata, millises fotopoes Sony A9 kaamera väljas on, võta enda kõige kiirem SD-mälukaart kaasa ja mine proovi seda sarivõtet.
20 kaadrit sekundis – see on ju praktiliselt sama kiire nagu videosalvestus (standardne video kaadrisagedus on 24 fps)!
Kindlasti peab eraldi välja tooma, et puhtalt kiire piltide täristamine ei anna fotograafile praktikas suurt midagi. A9 puhul on ülioluline see, et kiire sarivõte on kombineeritud jälgiva teravustamisega.
See tähendab, et kui sa pildistad kiirelt sinu poole liikuvat sportlast 20 kaadrit sekundis, siis hoiab A9 autofookus sportlase teravana esimesest kaadrist kuni viimaseni.
Sarivõtte ajal, Lock-On-autofookuse režiimis kontrollib kaamera kogu aeg teravust, saab aru millises suunas teravustatud objekt liigub ja hoiab teravust sellel nagu ükski teine fotokaamera.
Sony A9 olulisemad tehnilised andmed ja omadused
* Uue n-ö “kihilise” konstruktsiooniga pildisensor teeb võimalikuks 20 korda kiirema andmete lugemise sensorilt. Mitte ainult piltide salvestamine ei muutu selle tõttu kiiremaks, vaid samuti autofookus ja särimõõtmine. Sest hübriidkaamerate puhul tulevad ka need andmed pildisensorilt
* Sensori tundlikkus ISO 100 kuni 51 200, laiendatav ISO 50 kuni 204 800
* Keresisene viieteljeline värinastabilisaator, kuni 5 stoppi. Keresisene värinastabilisaator muutub veelgi tõhusamaks koostoimes Sony E-bajonetiga objektiivide sees oleva optilise stabilisaatoriga. Enamikul objektiividel ei ole stabilisaatorit mõnel aga on
* 20 kaadrit sekundis sarivõte koos autofookuse ja särimõõtmisega – kuni 241 kaadrit pakitud RAW faili
* Kiireim säriaeg mehaanilise katikuga: 1/8000 sek. Kiireim säriaeg elektroonilise katikuga: 1/32 000 sek
* Video salvestamine XAVC S, AVCHD või MP4 vormingus. Video salvestamiseks kasutab A9 kogu sensori pinda (mitte ainult osa sellest, nagu suure sensoriga fotokaamerad tavaliselt). Kõik 24,2 megapikslit salvestavad videot, mis 4K klipi filmimise ajal vähendatakse koheselt kaamera sees 4K mõõtu. Sellisel salvestusprotsessil saadud video on tavalisest teravam ja igatpidi kvaliteetsem.
* 4K UHD videosalvestus kaadrisagedusega 24/30 fps, andmesagedusega 100 Mbit/s
* Full HD videosalvestus kaadrisagedusega 50/25 fps, andmesagedusega 50 Mbit/s
* Full HD salvestus aegluubis video jaoks kaadrisagedusega 100 fps andmesagedusega 100 Mbit/s
* 3,5 mm mikrofoni ja kõrvaklappide pesad
* S Log režiim kahjuks puudub
* Kolmetolline puutetundlik kallutatav LCD ekraan, 1 440 000 pikslit
* 0,78-kordse suurendusega 3,68 megapiksline OLED-pildiotsija
* Praktiliselt viivituseta pilt ka kiiremal kaamera liigutamisel. Ilus, suur, terav pilt. Viivitusevaba, sest pildiotsija standard-kaadrisagedus on 120 fps. Elektroonilise katikuga pildistamisel 60 fps
* Bluetooth, wifi ja NFC ühendused – võimalik juhtida kaamerat mobiiltelefoni abil, ühendada kaamera telefoniga GPS-sildistamiseks, või fotode saatmiseks
* Lisaks tavalistele USB ja HDMI ühendustele on A9 kaameral täismõõdus 1000 Base-T Gigabit Etherneti pesa. See teeb võimalikuks kiire andmete saatmise FTP kaudu. Või krütptituna, FTPS-ühenduse teel, kui seda vaja peaks olema
* Kaks mälukaardipesa. Ülemine toetab SD mälukaarte kuni UHS-I kiirusteni. Alumine toetab ka UHS-II standardile vastavaid SD-mälukaarte. Sony UHS-II mälukaardiga on teoreetiline kirjutamiskiirus kuni 299 MB/s
* A9 korpus koosneb magneesiumsulamist paneelidest ees, ülal ja taga. Ning lisaks magneesiumsulamist raamist, mis toetab kõiki seesmisi detaile.
* Objektiivi bajonett on Sony sõnul tugevam kui senine – kinnitatud korpuse külge nelja asemel kuue kruviga. Ka minu Sony A7R kukkus sel suvel õnnetult ja alumine bajonetikruvi murdus korpuse küljest lahti. Pärast kiiret esipaneeli vahetust võis pildistamine muretult jätkuda. Loodetavasti peab A9 kukkumistele paremini vastu
* A9 korpus on Sony sõnul tolmu- ja niiskusekindel. Kas sellega ka vihmas pildistada võib, seda Sony ei ütle. Igaks juhuks eriti ei soovitaks
Käsitsemismugavus
Võrreldes ükskõik millise täiskaadersensoriga peegelkaamera korpusega on Sony A9 kere väiksem ning suuremaga harjunud pihku tahes-tahtmata nii mugavalt ei sobitu.
Oma kaalukategoorias on A9 aga kahtlemata väga hea kasutamismugavusega kaamera – võrreldes seniste A7 seeria keredega on siin mitmed disainilahendused paremaks muudetud.
Toon välja kolm olulisemat, mis mulle kohe esimesel vaatlusel väga meeldisid.
* Kaamera taga olev valikuratas. Senine plastine logisev valikuratas, mis läbi aastate ja erinevates Sony fotoaparaatides on olnud ikka samasugune, on suurem ja kuid pöidla all kindlama ja tihkema käiguga. Hea seadistusi muuta
* Videosalvestamise nupp, mis seni oli kaamera külje peal. Kui seda tarvis oli, siis oli seda halb alla vajutada. Kui seda aga vaja polnud, siis kippus see ikka omatahtsi alla vajutuma. A9 kaameral on see nupp ilusti korraliku suurusega ja pildiotsija allnurgas. Seal seda juba niisama lihtsalt kogemata alla ei vajuta.
* Mälukaardi luuk on päris külje peal ja selle avamine käib pisikese heebliga väga mugavalt.
Lisavõimalused seadistusi füüsiliste nuppude abil muuta on proffide jaoks alati tervitatavad.
A9 kaamera ülaosas, paremal pool on eraldi ketas, millest saab muuta sarivõtterežiime. Selle all on vanade Minolta filmikerede eeskujul teravustamisrežiimide valiku ketas.
Kaamera taga on heebliga AEL nupukombinatsiooni asemel profistiilis joystick – mugavaks teravustamispunkti nihutamiseks.
Väiksem korpus vajab harjumist. Nupud on selle peal üheskoos ja näppe peab kõverdama rohkem kui Canoni 5D Mark või Nikoni 8xx seeriaga pildistades. Lõpuks taandub aga kõik sellele, millega harjunud oled.
Üleüldine pildikvaliteet
Sony täiskaadersensoriga hübriidkaamerate pildikvaliteet on algusest peale suurepärane olnud. Erandiks ei ole loomulikult ka A9. Kõrgema ISO tasemega pildistatud RAW fotosid töödeldes meenutasid A9 failid mulle Sony A7S kaamera pildifaile.
Koleda digimüra asemel on ka ISO 2000 juures hoopis ilus teraline struktuur, mida saab Lightroomis mahedamaks tõmmata “Masking” heebli abil.
Müraeemaldust on tarvis lisada vaid minimaalselt, pildi üldine teravus on suurepärane ja dünaamiline ulatus veab töötlejal suu kõrvuni.
DxOmark sensoritestides jääb Sony A9 mitme punktiga alla nii A7R kui ka A7R II kaameratele. Praktikas mina mingit halvemat kvaliteeti ei tunnetanud – ei dünaamilises ulatuses ega ka digimüra tasemes kõrgemate ISO väärtuste puhul.
