See, et just siberi katk ehk antraksis ehk põrnatõbi loomade surma põhjuseks on, pole päris sajaprotsendiliselt kindel, kuid tunnused viitavad just sellele haigusele. AFP andmeil on veterinaarid on praegu ametis diagnoosi täpsustamisega.

Külili ja seljal lamavad jõehobud leiti jõgedest. On võimalik, et nad pole siberi katku puhangu ainukesed ohvrid. On leitud ka mitmeid surnud vesipühvleid ja veterinaarid kardavad, et ka surnud jõehobusid söönud krokodillid võivad bacillus anthraxise poolt levitatava taudi ohvriks langeda.

Selline juhtum pole esmakordne: varem on sarnane saatus tabanud Zambia jõehobusid. Tavaliselt esinevad sellised juhtumid ajal, mil jõe veetase on madal, ütlevad kohalikud looduskaitsjad.

Lisaks tavalisele siberi katkule on teadlased hiljuti uurinud üht selle patogeeni kummalist hübriidversiooni, mida seostatakse šimpanside, gorillade ja elevantide surmaga. See oli väidetavalt kuni 40 protsendi Elevandiluurannikul asuvas Taï rahvuspargis surnud loomade huku põhjus.

Bwabwata rahvuspargis elab lisaks loomadele ka 5500 inimest, keda kõiki on hoiatatud nakatunud piirkonnas ettevaatlikult käituma ja kindlasti mitte jõehobuliha sööma. Plaan on kõik jõehobukorjused põletada, et vältida haiguse edasist levikut.

Seda, kui suurt mõju surnud loomad kogu kohalikule jõehobupopulatsioonile avaldavad, pole veel võimalik öelda. IUCNi punases nimekirja järgi on jõehobu "haavatav" liik ja enne haiguspuhangut elas loomi Namiibias eeldatavasti 1300 ringis.

Jõehobud Praha loomaaias.