Päikesesüsteemi üks veidramaid pisiplaneete on nüüd veel veidram: selgus, et sellel on rõngas

Teispool Neptuuni on üks kummalisemaid kääbusplaneete meie Päikesesüsteemis - Haumea. Planeedi teeb omapäraseks ta lame-munajas kuju ja samuti ta ülikiire pöörlemine - planeedi päeva pikkus on vaid neli meie tundi. Nüüd avastati planeedilt lisaks veel rõngas.

Rahvusvaheline astronoomidemeeskond avastas rõnga vaadeldes Haumead mitmetest observatooriumitest üheaegselt, kui see tänavu 21. jaanuaril ühest kaugest tähest nimega URAT1 533-182543 möödus. Rõnga avastamine ei tulnud sealjuures osadele astronoomidest kuigi suure üllatusena. "Erinevalt teistest kääbusplaneetidest pole Haumea suurus, kuju, albeedo (pinna peegeldumisnäitaja ehk heledus) ja tihedus selgelt piiritletud," kirjutavad autorid teadusajakirjas Nature ilmunud uuringus.

Rõnga olemasolu järeldati viisist, kuidas Haumea kauge tähe valgust tuhmistas. Tuhmistamisviis sobis nimelt hästi kokku oletusega, et Haumea ümber on poolläbipaistev 70 kilomeetri laiusest ribast koosnev rõngas. Tehtud järelduste põhjal on rõnga välisserva kaugus planeedi pinnast umbes 1000 kilomeetrit.

Caltechi planetaarastrofüüsik Konstatin Batõgin ütles Gizmodole, et tegu on huvitava avastusega, kuid see sobib väga hästi kokku teooriatega sellest, kuidas Haumea tekkis. Batõgini sõnul pöörleb pisiplaneet nii kiiresti seetõttu, et miljardeid aastaid tagasi oli see tõenäoliselt osaline mingis väga tugevas kokkupõrkes teise kosmilise kehaga. Seesama kokkupõrge tekitas ka pisiplaneedi kaks kuud Hi`iaka ja Namaka ning paiskas kosmosesse hulganisti planeedi pinnamaterjali, millest nüüd avastatud rõngas moodustus.

Haumea ja gaasihiidude kõrval on teisigi objekte, millel on rõngas või rõngad. Hiljuti avastati rõngad kääbusplaneetidelt nimega Chariklo ja Chiron, mis asuvad Saturni ja Uraani vahel. Haumea on neist palju suurem ja asub palju kaugemal Päikesesüsteemi äärealadel.