Minnewanka: Kanada järv peidab enda vetes allvee-kummituslinna

Alberta provintsis asuv Minnewanka järv näeb esmapilgul välja üsna sarnane enamikule muudest suurtest Kanada mageveekogudest. Igihaljastest okaspuusaludest ümbritsetud 20 kilomeetri pikkune järv asub nüüdisajal Banffi rahvuspargi nime all tuntud territooriumi idaservas ning on juba aastaid olnud pargi menukaimaks vaatamisväärsuseks, mille jahedad, kristallselged vood meelitavad kohale nii süsta-, jalgratta- kui ka jalgsimatkajaid.

Paljud külastajad ei adu aga, et järve praegune välimus on nüüdisaegse, tehisliku maastikukujunduse tulemus, ning et enne üleujutamist oli sama paik koduks populaarsele kuurortlinnale, mida tänapäeval on võimalik külastada ainult akvalangi abil.

Kanada Kaljumäestiku jalamil asunud suvituslinnake nimega Minnewanka Landing oli lähedalasuva Calgary linna elanikke puhkust nautima meelitanud juba aastaid. Eriti hoogustus kohalik turism pärast 1886. aastat, mil valmis sai palkhotell nimega Beach House.

Aastate möödudes linn kasvas, kuni hõlmas kaht puiesteed, kolme tänavat, kümneid suvilaid, hulka hotelle ja restorane ning mitmeid purjetusteenuste pakkujaid, kes viisid külastajaid paadiekskursioonidele ümber esialgse — ja märksa väiksema — Minnewanka järve.

1912. aastal hakkas maastik aga muutuma seoses ülesjõge asuva, ettevõttele Calgary Power Co. kuuluva hüdroelektrijaama uue tammi ehitamisega. Tammi rajamise tõttu jäi suur osa Minnewanka Landingust paisvee alla.

Ehkki kuurort jätkas tegutsemist veel kahe kümnendi vältel ja järve ääres valmistati koguni ette 42 uut krunti täiendavate suvilate rajamiseks, tabas lõplik saatusehoop linna viimaks 1941. aastal, kui valmis uus tamm, mille ehitamise tagajärjel kerkis veetase paisjärves 30 meetrit, mattes kogu asula sügavale voogudesse.

Praegu peidab paisjärv endas saladust, mida enamikul inimestest pole kunagi võimalik kogeda — kui nad pole just akvalangistid. Kuna Minnewanka järve toidab liustikest pärinev jääkülm vesi, on terviklikul kujul säilinud paljud kunagise kuurortlinna rajatised, nende hulgas elamute ja hotellide vundamendid, paadisillad, ahi, korsten, kelder, silla vaialused ja kõnniteed.

Näha on isegi föderaalvalitsuse 1895. aastal rajatud esimese tammi jalam, nagu ka 1912. aastal ehitatud teise tammi jalam.