Teekonnaks Maalt Marsile kaalub NASA siiski tuumajõul lendava raketi kasutamist
Esimene mehitatud lend Marsile võib toimuda tuumarakettmootori tõukel. Kosmosevõidujooksu aegne retrotehnika võib tagasi tulla, kuna USA kosmoseagentuuri NASA Alabamas Huntsville’is tegutsev kosmoselennunduskeskus sõlmis äsja lepingu ettevõttega BWXT Nuclear Energy termotuuma-rakettajami (ingl NTP; Nuclear Thermal Propulsion) nüüdisajastatud versiooni ja selle käitamiseks vajalike uute kütuseelementide arendamiseks.
Programmi Apollo raames Kuuni jõudnud kosmoselennud demonstreerisid mitut asja. Need tõstsid esile inimliigi nutikust, otsusekindlust ja vaprust. Paraku näitasid need ka veenvalt, et keemilised raketid olid juba kosmosevallutamise algusjärgus jõudnud oma tehniliste võimaluste piirini.
Nimelt oli juba 1969. aastaks selge, et parimal juhul on keemiliste rakettide toel võimalik läkitada ekspeditsioon Marsile, kuid seegi oleks teostatav vaid kõige soodsamate tingimuste kokkulangemisel ja sellises konfiguratsioonis, mis pisendaks ettevõtmise pelgaks vigurlennu-trikiks või pikaajaliseks enesetapumissiooniks. Kui inimkond soovib Päikesesüsteemi omal käel uurida ja selles leiduvaid ressursse kasutada, on meil vaja palju võimsamat ajami-tehnikat — tuumarakettmootorit.
Taolise olukorra põhjused olid ilmselged. Suurema gaasi väljavoolukiiruse ja tugevama eriimpulsiga tuumarakett saaks transportida suuremaid laste, või väiksemaid laste suurematel kiirustel. Nüüdisajal, mil oleme kosmoselennundusega kaasnevatest ohtudest teadlikumad, on taoliste omadustega rakettmootorid eriti ahvatlevad, kuna võivad Marsi-lendu mitme kuu võrra lühendada, millega lüheneks ka astronautide jaoks ohtliku kaalutuse ja tugeva kosmilise kiirguse mõjuväljas veedetav aeg. Pealeselle võib pärast Marsil maandumist kasutada rakettmootori reaktorit ööpäevaringse, suure jõudlusega energiaallikana planeedile rajatavas baasis.
Projekti NERVA (ingl Nuclear Engine for Rocket Vehicle Application) raames loodi 1960. aastatel küll toimiv rakettajam, kuid seda ei kasutatud kunagi praktilises kosmoselennunduses. Üks põhjustest oli asjaolu, et ehkki rakett oli keemilistest rakettidest kaks korda tõhusam, tegid vajadus kõrgrikastatud uraanist kütuse järele ja 2727 kraadini küündinud minimaalne töötemperatuur selle rakendamise äärmiselt riskantseks. Seega pole imestada, et programmi Apollo hoog pikapeale rauges ja NASA Marsi-missioon tühistati samamoodi nagu projekt NERVA.
Nüüd, kus NASA on taas vaagimas ohte, mis astronautide Marsile läkitamisega kaasnevad, on ajalooline tuuma-kaart uuesti laual osana kosmoseagentuuri murranguliste lahenduste arendamise programmist Game Changing Development. Selle raames sõlmiski NASA USA merelaevastiku tarbeks tuumakütust tootva kontserniga BMXT 2019. aasta 30. septembrini kehtiva 18,8 miljoni USA dollari suuruse lepingu uut tüüpi tuumakütust kasutava uue rakettmootori loomise teostatavuse uurimiseks.
