Värinad aegruumis: gravitatsioonilained tuvastanud kolmikule anti täna füüsika-Nobel
Gravitatsioonilainete tuvastamine oli üks eelmise aasta olulisemaid teadusuudiseid. Sündmusest teatati küll juba eelmise aasta veebruaris, kuid Nobeli reglemendi järgi oli see siiski liiga hilja, et selle eest 2016. aasta preemiat anda - ettepanekuid kogutakse tavaliselt kalendriaasta alguses. Tänasest on tähtsa avastuse teinud Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne aga Nobeli füüsikapreemia laureaadid.
Täpsemalt andsid kolm ameerika teadlast olulise, otsustava panuse LIGO ehk laserinterferomeetri-gravitatsioonilianete observatooriumi arendamisse. See on spetsiaalne observatoorium, mis on mõeldud gravitatsioonilainete tuvastamiseks. Observatoorium asutati juba aastal 1992.
Neid laineid, mis on võrreldavad justkui värinate või virvendustega aegruumis, tekitavad kosmilised kataklüsmid nagu mustade aukude kokkupõrked, märgib CNN. LIGO detektor on põhimõtteliselt "mustade aukude teleskoop", mille abil on teadlastel võimalik "näha" seda, mis oli varem nähtamatu. Uudis sellest, et gravitatsioonilained on tõepoolest tuvastatud, jõudis avalikkuse ette mullu veebruaris ehk sada aastat pärast seda, kui kuulus füüsik Albert Einstein idee nende olemasolust välja käis.
"14. septembril 2015 vaadeldi esmakordselt universumi gravitatsioonilained," kirjutas Nobeli komitee preemiaga seotud avalduses. "Lained, mille olemasolu ennustas Albert Einstein, tekkisid kahe musta augu kokkupõrke tulemusena. Lainete jõudmiseks LIGO detektorisse kulus 1,3 miljardit aastat. Signaal oli Maale jõudes erakordselt nõrk, kuid sündmus lubab siiski revolutsiooni astrofüüsikas. Gravitatsioonilained on täiesti uus viis vaadelda kõige vägivaldsemaid, jõulisemaid kosmilisi sündmusi ja panna meie teadmiste piirid proovile."
Nagu California tehnoloogia instituut ehk Caltech iseloomustab, on graviatsioonilained justkui värinad või virvendused aegruumis. Lainete vaatlemisega LIGO abiga kinnitati saja aasta tagust Einsteini uskumust nende olemasollu.
