Kõik oleme "separatistid": kas Euroopas on üldse riiki, mis pole kunagi pidanud võõrvõimu seljast heitma?

Termin "separatism" peaks eestlase kõrvus ikka vägagi kummalist kõla omama, oleme ju lausa kahel korral oma iseseisvuse kätte võidelnud nimelt võõra võimu alt vabanedes. Seega laieneb see sõimusõnana kasutatav termin ka kõigile meile. Miks me siis katalaane separatistideks nimetame?

Pealkirjas esitatud küsimuse võib tegelikult laiendada kogu maailmale ja vastus kipub olema üks ja sama. Sellist riiki, mis ise pole oma minevikus ühegi võõrvõimu alt vabanenud, olgu siis relvastatud võitluse või rahumeelse kokkuleppe teel, pole tegelikult olemas.

21. sajandil

Montenegro ehk Tšernogooria oli kaotanud oma iseseisvuse Serbiale aastal 1918 ja vabanes alles 2006. aastal, kui Serbia domineeritud liitriik lõplikult lagunes.

Serbia ise oli vabanenud lõplikult Osmanite võimu alt 1878, 1944. aastal ka Saksa okupatsiooni alt. Moskva sõltuvusest vabanes Jugoslaavia riik küll juba 1948. aastal, praeguse riigi iseseisvumise aastaks on aga 2006.

Kosovo vabanes Serbia ülemvõimu alt tegelikult aastal 1999, kusjuures Serbia võimude algatatud etnilisele puhastusele seal pidi piiri panema NATO juhitud õhusõda. Nimeline iseseisvus saavutati aastal 2008.

20. sajandi II poolel

Andorra uus konstitutsioon 1993. aastal vabastas riigi sisuliselt Prantsusmaa ülemvõimu alt, kuigi Prantsuse president ja Hispaania Urgelli piiskop on endiselt riigi nominaalseteks peadeks.

Tšehhimaa ja Slovakkia vabanesid 1993. aastal küll Tšehhoslovakkia lagunemisel, aga 1918. ja 1919. aastal olid nad vabanenud vastavalt Austria ja Ungari kroonide alt, 1945. aastal vabanesid ka natsliku okupatsiooni ja 1989. aastal sisuliselt nõukogude okupatsiooni alt.

Eesti, Läti ja Leedu vabanesid 1918. aastal Venemaa riigi ja Saksa okupatsiooni alt, 1944-1945 Saksa okupatsiooni ja 1991. aastal nõukogude okupatsiooni alt. Sama kehtib ka Valgevene, Ukraina ja Moldova kohta.

Sloveenia ja Horvaatia vabanesid 1918. aastal Austria-Ungari ja 1991. aastal Jugoslaavia võimu alt, kuigi viimasel korral oli selleks vaja ka iseseisvussõdu. Bosnia-Hertsegoviina vabanes sama võimu alt 1992. aastal samuti mitmeaastase sõjaga. Makedoonia vabanemine 1991. aastal oli küll suhteliselt rahumeelne.

Saksamaa vabanes nelja võitjariigi okupatsiooni alt tegelikult alles riigi taasühendamise järel 1991. aastal. Kuid 1813. aastal pidi kogu Saksamaa end sisuliselt vabaks võitlema ka Napoleoni Prantsuse võimu alt. Saksamaa Liitvabariik loodi küll 1949.

Poola oli vabanenud kolme suurriigi (Saksa, Austria ja Vene) võimu alt 1918. aastal, kuid 1944. aastal tuli jälle vabaneda Saksa ja 1989. aastal nõukogude okupatsiooni alt.

Rumeenia ja Bulgaaria olid sisuliselt vababenud Osmanite impeeriumi alt aastal 1878, kuid 1944 tuli vabaneda veel Saksa ja 1989. aastal Nõukogude okupatsiooni alt.

Ungari oli säilitanud vormilise omariikluse ka Austria krooni all, kuid 1918 loodi iseseisev riik, mis 1945. aastal vabanes Berliini ja 1989. aastal Moskva ülemvõimu alt.

Albaania oli 1912. aastal küll üsna vastumeelselt vabanenud Osmanite riigi alt, kuid 1944. aastal tuli vabaneda veel Itaalia ja Saksa okupatsiooni alt. Punaarmee okupatsioon lõppes sisuliselt 1961. aastaga, aga kommunistliku diktatuuri alt vabaneti alles 1991.

Malta vabanes Briti koloniaalvõimu alt aastal 1964, Küpros 1960.

Austria vabanes vastu tahtmist Austria-Ungari koosseisust 1918. aastal, kuid veel 1945. aastal tuli vabaneda Saksa ja 1955. aastal nelja liitlasriigi okupatsiooni alt.

20. sajandi I poolel

Iirimaa suutis mitme katse järel Briti võimu alt vabaneda aastal 1922, lõplikult katkestati sidemed Briti krooniga aga 1949.

Taani pole küll pikki võõrvõimu perioode näinud, aga 1864. aastal tuli neil territooriume loovutades kaubelda end vabaks Preisimaa okupatsiooni alt, 1945. aastal vabanes riik aga Saksamaa okupatsiooni alt.

Norra lõi 1814. aastal lahku Taani ja 1905. aastal Rootsi riigi alt, kuid veel 1945. aastal tuli neil vabaneda Saksa okupatsiooni alt.

Luksemburg oli 1890. aastal löönud lahku Hollandi krooni alt, 1918. ja 1945. aastal tuli veel vabaneda saksa okupatsioonide alt.

Belgia lõi 1830. aastal lahku Hollandist, kuid veel 1918 ja 1945 tuli neil vabaneda Saksa okupatsioonivägedest.

Holland oli juba 1581. aastal löönud lahku Hispaania, 1813. aastal aga Prantsusmaa võimu alt. 1945 vabanesid nad Saksa okupatsiooni alt.

Prantsusmaa on küll sündinud Franki impeeriumi lagunemisel 9. sajandil, aga võõrvägede okupatsioone on nähtud korduvalt, viimati vabaneti 1945. aastaks Saksa okupatsioonist.

Itaalia oli vabanenud Püha Rooma keisririigi alt juba 19. sajandil, kuid veel 1945. aastal tuli võidelda, et vabaneda Saksa okupatsiooni alt.

Island vabanes sisuliselt Taani võimu alt juba 1940, lõplikult aga aastal 1944.

Kreeka vabanes kümneaastase iseseisvussõjaga Osmanite impeeriumi alt 1830. aastaks, kuid veel 1944. aastal tuli vabaneda Saksa okupatsiooni alt.

Vatikan vabanes kokkuleppega Itaalia koosseisust aastal 1929.

Soome vabanes Venemaa võimu alt 1917. aastal, ja kuigi osa territoorumist on hiljem võõrvägede (Saksa ja NSV Liit) sissetunge näinud, on riik suutnud iseseisvust kaitsta.

19. sajandil

Hispaania vabanes 1556. aastal Austria krooni alt, kuid veel 1813. aastal võideldi end vabaks Prantsuse okupatsiooni alt.

Šveits võitles end Austria krooni alt vabaks pika vabadusvõitlusega 13.-15. sajandil, kuid veel 1813. aastal tuli neil vabaneda Prantsuse võimu alt.

Portugal vabanes Leoni kuningriigi alt 1139. aastal, Prantsuse okupatsioonist aga aastal 1812.

Veel varem

Rootsi vabanes Kalmari uniooni ehk sisuliselt Taani võimu alt aastaks 1523, mis oli võimalik vaid sõjalise jõuga. Hiljem on riik võõrvõimudest pääsenud.

Monaco on sisuliselt praeguseni Prantsusmaa ja Liechtenstein Šveitsi sõltlane. Mõlemad vürstiriigid on ka algselt sündinud Püha Rooma keisririigi alt vabanedes. San Marino põhiseaadus 1600. aastal vabastas riigi samuti selle suurriigi võimu alt.

Kõige kauem on vabadust säilitada suutnud (kui mitte lugeda 1066. aastal kehtestatud riigikorda ise võõrvõimuks) Inglismaa ehk praegune Suurbritannia. 410. aastal vabaneti Rooma impeeriumist, 9. ja 10. sajandil tuli aga veel võidelda, et taanlaste võim maalt minema ajada.

Võrdluseks

USA vabanes 18. sajandi lõpus teatavaasti Briti kolonaailvõimu alt, Venemaa ja Hiina on aga minevikus pidanud mongolite ikke seljast heitma ja Teises maailmasõjas veel tegelema vastavalt Saksa ja Jaapani agressiooni tõrjumisega. Jaapan nägi aga sõja lõppedes nimelt USA okupatsiooni, mis asendus siiski liitlassuhetega