Autodel olid nüüd kohustuslikuks tehtud siledad aluspõhjad, keelustati ka neljarattavedu ja autod, millel rohkem kui neli ratast (Tyrrelli masinad olid küll ammu kuuest rattast loobunud). Maaefekt oli autode kiirused kurvides juba liiga ohtlikule tasemele tõstnud. Autode miinimumkaalu alandati 540 kg peale.

Ja 1983. aasta oli nimelt see aasta, mil turbod tõeliselt läbi murdsid, kui Ford-Cosworthi kolmeliitrised vabalt hingavad V8-d (kasutajaiks Williams, Tyrrell, McLaren, Lotus, Ligier jt) jäid selgelt alla poole väiksema mahuga turbomootoritele (Brabham, Ferrari, Renault). Järgnes turbode hiilgeajastu, kuni ka need mootorid 1989. aastal ära keelati.

1. etapp Brasiilia GP

Hooaeg algas märtsis Jacarepaguá rajal, kus parima stardikoha võitles välja maailmameister Keke Rosberg, viimase parima stardikohaga vabalt hingava mootoriga masinal. Ta ka finišeeris teisena Nelson Piquet järel, aga kuna rajal oli meeskond Rosbergi masinat käsitsi liikuma lükanud, tema koht tühistati. Täpsemini, teine koht jäeti üldse välja andmata.

1 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 9
(2) [Keke Rosberg FIN Williams-Ford diskv.]
3 Niki Lauda AUT McLaren-Ford 4
4 Jacques Laffite FRA Williams-Ford 3
5 Patrick Tambay FRA Ferrari 2
6 Marc Surer SUI Arrows-Ford 1

Meistrite võidusõit

Vahele jäi ka senise ajaloo viimane väljaspool MM-i arvestust peetud F1-masinate võidusõit, Race of Champions Brands Hatchi rajal, millel osales vaid 13 meest. Alain Prost katkestas liidrikohalt.

1 Keke Rosberg FIN Williams-Cosworth
2 Danny Sullivan USA Tyrrell-Cosworth
3 Alan Jones AUS Arrows-Cosworth
4 Brian Henton GBR Theodore-Cosworth
5 Raul Boesel BRA Ligier-Cosworth
6 Jean-Louis Schlesser FRA RAM March-Cosworth

2. etapp USA lääneranniku GP

Long Beachi rajale startisid esireast turbodel Ferraridega Tambay ja Arnoux, kuid koguni 22. ja 23. stardiruudust tõusid kaksikvõidule veel vabalt hingavad McLareni masinad. Theodore Racing sai oma ajaloo viimase punktikoha. Watsonile viies ehk viimane etapivõit, Niki Lauda sai aga üle pika aja end jälle F1 MM-i liidrina tunda, paraku etappe võita ta 1983. aastal ei suutnud.

1 John Watson GBR McLaren-Ford 9
2 Niki Lauda AUT McLaren-Ford 6
3 René Arnoux FRA Ferrari 4
4 Jacques Laffite FRA Williams-Ford 3
5 Marc Surer SUI Arrows-Ford 2
6 Johnny Cecotto VEN Theodore-Ford 1

3. etapp Prantsuse GP

Harjumatult juba aprillis Paul Ricardi rajal peetud etapile startisid esireast Prosti ja Eddie Cheeveri Renault'd. Nende kaksikvõidu suutis Piquet küll nurjata. Ja Piquet tõusis ise sarja juhtima.

1 Alain Prost FRA Renault 9
2 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 6
3 Eddie Cheever USA Renault 4
4 Patrick Tambay FRA Ferrari 3
5 Keke Rosberg FIN Williams-Ford 2
6 Jacques Laffite FRA Williams-Ford 1

4. etapp San Marino GP

Nagu ikka, Itaalia pinnal Imolas peetud etapile startisid esireast Arnoux ja Piquet, kuid võita ei suutnud kumbki. Ome elu teise etapivõidu sai prantslane Tambay. Kolmikvõit prantslastele, oli juba selline prantslaste säramise periood F1-s. MM-i liidriks tõusis Prost, konstruktorite arvestuses liidriks Ferrari.

1 Patrick Tambay FRA Ferrari 9
2 Alain Prost FRA Renault 6
3 René Arnoux FRA Ferrari 4
4 Keke Rosberg FIN Williams-Ford 3
5 John Watson GBR McLaren-Ford 2
6 Marc Surer SUI Arrows-Ford 1

5. etapp Monaco GP

Monte Carlo rajale startisid esireast Prost ja Arnoux, kuid seekord suutis maailmameister Rosberg võtta siiski oma karjääri teise etapivõidu. Muide, McLareni masinad ei saanud isegi kvalifikatsioonist edasi. Piquet tõusis MM-i liidriks.

1 Keke Rosberg FIN Williams-Ford 9
2 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 6
3 Alain Prost FRA Renault 4
4 Patrick Tambay FRA Ferrari 3
5 Danny Sullivan USA Tyrrell-Ford 2
6 Mauro Baldi ITA Alfa Romeo 1

6. etapp Belgia GP

13-aastase pausi järel naasti lühendatud Spa-Francorchampsi rajale, ning esireast said rajale jälle prantslasest Prost ja Tambay. Prost tõstis võiduga end ka tagasi MM-i liidriks.

1 Alain Prost FRA Renault 9
2 Patrick Tambay FRA Ferrari 6
3 Eddie Cheever USA Renault 4
4 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 3
5 Keke Rosberg FIN Williams-Ford 2
6 Jacques Laffite FRA Williams-Ford 1

7. etapp Detroit GP

Hooaja teise ja viimase sõiduna USA pinnal (kuna kolmas etapp Las Vegases kolis üle CART-sarja etapiks) Detroiti rajal peetud etapile pääsesid esireast Arnoux ja Piquet. Võidu võttis aga harjumatult vabalt hingava mootoriga Tyrrellil sõitev Alboreto (teist korda elus).

1 Michele Alboreto ITA Tyrrell-Ford 9
2 Keke Rosberg FIN Williams-Ford 6
3 John Watson GBR McLaren-Ford 4
4 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 3
5 Jacques Laffite FRA Williams-Ford 2
6 Nigel Mansell GBR Lotus-Ford 1

8. etapp Kanada GP

Aasta varem hukkunud Gilles Villeneuve nime kandvale rajale startis ka tema vend Jacques Villeneuve (1997. aasta maailmameistri Jacques Villeneuve onu) RAM-Fordil, kuid ei saanud kvalifikatsioonist läbi. Esireast startisid Arnoux ja Prost, võidu võttis viiendat korda elus aga Arnoux. Nüüd oli Cheeveri kord Ferraride kaksikvõitu nurjata. Prost jätkas aga hooaega liidrina.

1 René Arnoux FRA Ferrari 9
2 Eddie Cheever USA Renault 6
3 Patrick Tambay FRA Ferrari 4
4 Keke Rosberg FIN Williams-Ford 3
5 Alain Prost FRA Renault 2
6 John Watson GBR McLaren-Ford 1

9. etapp Briti GP

Silverstone'i rajale startisid esireast Arnoux ja Tambay, kuid etapi võitis nende selja tagant startinud Prost. Prostil koos juba 39, Piquet'l 33, Tambayl 31 punkti. Renault juhtis ka konstruktorite sarja.

1 Alain Prost FRA Renault 9
2 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 6
3 Patrick Tambay FRA Ferrari 4
4 Nigel Mansell GBR Lotus-Renault 3
5 René Arnoux FRA Ferrari 2
6 Niki Lauda AUT McLaren-Ford 1

10. etapp Saksamaa GP

Hockenheimi rajale startisid esireast jälle prantslased, Tambay ja Arnoux, samas kui Prost pidi veidi kaugemalt tunnistama Arnoux etapivõitu. Kaks itaallast poodiumil olid aga siiski mõnevõrra üllatav vaatepilt. Viiendana finišeerinud Lauda (McLaren) diskvalifitseeriti, kuna oli boksirajal tagurdanud. Ferrari asus jälle juhtima konstruktorite sarja.

1 René Arnoux FRA Ferrari 9
2 Andrea de Cesaris ITA Alfa Romeo 6
3 Riccardo Patrese ITA Brabham-BMW 4
4 Alain Prost FRA Renault 3
5 John Watson GBR McLaren-Ford 2
6 Jacques Laffite FRA Williams-Ford 1

11. etapp Austria GP

Österreichringile startisid esireast (jälle) Tambay ja Arnoux, kuid Prost otsustas hoopis kõigist mööda sõites oma juhtimist MM-i sarjas suurendada. Konstruktorite sarjas Renault'l 68, Ferraril 65 punkti, pilootide arvestuses aga Prostil 51, Piquet'l 37 punkti.

1 Alain Prost FRA Renault 9
2 René Arnoux FRA Ferrari 6
3 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 4
4 Eddie Cheever USA Renault 3
5 Nigel Mansell GBR Lotus-Renault 2
6 Niki Lauda AUT McLaren-Ford 1

12. etapp Hollandi GP

Nagu ikka aastail 1948-1985 kombeks, sõideti Hollandi GP Zandvoorti rajal. Esireast said rajale Piquet ja Tambay, võidule tuli aga kümnendast ruudust Arnoux. Ferrari jälle konstruktorite arvestuses peal, Arnoux tõusis aga juba punktides Prosti ja Piquet vahele. Tolemani meeskond tõusis oma kolmandal hooajal lõpuks ka punktidele.

1 René Arnoux FRA Ferrari 9
2 Patrick Tambay FRA Ferrari 6
3 John Watson GBR McLaren-Ford 4
4 Derek Warwick GBR Toleman-Hart 3
5 Mauro Baldi ITA Alfa Romeo 2
6 Michele Alboreto ITA Tyrrell-Ford 1

13. etapp Itaalia GP

Vaid korra pärast 1948. aastat on Itaalia GP sõidetud mujal kui Monzas (1980. aastal Imola rajal). 1983. aasta etapile Monzas startisid esireast veidi harjumatult Patrese ja Tambay. Itaallane küll seda etapivõiduks vormistada ei suutnud, katkestades kohe teisel ringil.

Piquet ja Arnoux tegid kõik võimaliku, et Prosti edumaad vähendada, ja see ka õnnestus. Piquet'le kokku juba üheksas etapivõit. Prostil nüüd 51, Arnoux'l 49, Piquet'l 46, Tambayl 40 punkti.

1 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 9
2 René Arnoux FRA Ferrari 6
3 Eddie Cheever USA Renault 4
4 Patrick Tambay FRA Ferrari 3
5 Elio de Angelis ITA Lotus-Renault 2
6 Derek Warwick GBR Toleman-Hart 1

14. etapp Euroopa GP

Nüüd jõuti ka ametlikult Brands Hatchi rajale, ning esirea vallutasid ootamatult itaallased Elio de Angelis (Lotusel) ja Patrese (Brabhamil), kes kumbki siiski punktidele ei tulnud. Prost ja Piquet võitlesid suure tiitli eest, Arnoux sai aga otsustaval hetkel tagasilöögi (üheksanda kohaga). Prostil nüüd koos 57, Piquet'l 55, Arnoux'l 49 punkti, kui üks etapp veel sõita.

1 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 9
2 Alain Prost FRA Renault 6
3 Nigel Mansell GBR Lotus-Renault 4
4 Andrea de Cesaris ITA Alfa Romeo 3
5 Derek Warwick GBR Toleman-Hart 2
6 Bruno Giacomelli ITA Toleman-Hart 1

15. etapp Lõuna-Aafrika GP

Seekord lõpetati hooaeg Kyalami rajal. Esireast startisid Tambay ja Piquet, kuid prantslastest ei Tambay, ei Prost ega ka Arnoux, suutnud finišeerida, Piquet kolmandast kohast piisas aga, et 1981. aasta järel juba teist korda maailmameistriks tulla. Patresele oli see teine etapivõit, kolmandat pidi ta ootama 1990. aastani.

"Viimase mohikaanlasena" lõpuks (Honda) turbomootori kasutusele võtnud Williams erilist muljet ei avaldanud. Honda esimene katse F1-s 1960. aastatel läbi lüüa ei õnnestunud, nüüd naasti sarja mootorite valmistajana.

1 Riccardo Patrese ITA Brabham-BMW 9
2 Andrea de Cesaris ITA Alfa Romeo 6
3 Nelson Piquet BRA Brabham-BMW 4
4 Derek Warwick GBR Toleman-Hart 3
5 Keke Rosberg FIN Williams-Honda 2
6 Eddie Cheever USA Renault 1

MM aastal 1983:
1 Nelson Piquet Brabham 59
2 Alain Prost Renault 57
3 René Arnoux Ferrari 49
4 Patrick Tambay Ferrari 40
5 Keke Rosberg Williams 27
6 Eddie Cheever Renault 22
7 John Watson McLaren 22
8 Andrea de Cesaris Alfa Romeo 15
9 Riccardo Patrese Brabham 13
10 Niki Lauda McLaren 12

Nelson Piquet sai kokku kolm MM tiitlit (1981, 1983 ja 1987). Tema poeg Nelson Piquet jr sõitis F1-s aastail 2008-2009. Teine poeg Pedro Piquet on seni sõitnud F3 tasemel.

Konstruktorite karikas 1983
1 Ferrari 89
2 Renault 79
3 Brabham 72
4 Williams 38
5 McLaren 34
6 Alfa Romeo 18
7 Tyrrell 12
8 Lotus 12
9 Toleman 10
10 Arrows 4
11 Theodore 1

Ferrarile oli see juba kaheksas konstruktorite karikas.