Arstid suutsid 15 aastat vegetatiivses seisundis olnud mehe uudse võttega sellest välja tuua
Pärast üht kuud ravi täheldati patsiendi olekus märkimisväärseid arenguid, seda nii ta liigutustes kui ka selles, kuidas ta mingitele sündmustele reageeris või objektidele tähelepanu pööras.
Erinevalt koomast, mille puhul on liikumatu patsiendi silmad suletud, ta näib justkui magavat ega ei reageeri mitte millelegi, avab vegetatiivses seisundis patsient mõnikord silmad ja näib puhuti ärkvel olevat.
Selliseid patsiendid ei ole ajusurnud, vaid on võimelised mõningateks tahtmatuteks liigutusteks ja teinekord ka häälitsusteks, nende ajudel on eristatavad une ja ärkveloleku tsüklid ja nad on mõnikord võimelised ka neelama, kui neid toidetakse. Kuid nad ei näita märke sellest, et nad oleksid oma olekust või end ümbritsevast olukorrast teadlikud.
Mõnikord on inimesed võimelised täielikust vegetatiivsest seisundist välja tulema ja üle minema minimaalse teadvuse faasi (minimally conscious state, MCS), mille puhul on patsientidel juba pisut aimu, mis nendega ja nende ümber toimub. Kuid üldiselt on nii, et kui inimene on vegetatiivses faasis veetnud rohkem kui aasta, hinnatakse ta paranemisvõimalusi üliväikesteks. Eesti Arstide Liidu lehel ilmunud artiklis ütlevad neuroloogid Ilmar A. Sulg ja Tiina Rekand, et vaid kahel protsendil neist, kes on ses seisundis kauem kui aasta olnud, võib täheldada teatud väga piiratud paranemist.
Nüüd katsetati ühe tänaseks 35-aastase mehe peal uut ravimeetodit. Patsient oli 20-aastaselt sattunud liiklusõnnetusse, saanud tõsise ajutrauma ja olnud sestsaati küll elus, aga välismaailmast ära lõigatud.
Uitnärvi stimuleeriti elektrivooluga
Teadlased stimuleerisid implantaadi abiga mehe uitnärvi (nervus vagus). See on üks tähtsamaist peaaju ülejäänud organitega ühendavatest närvidest. Sarnaseid uitnärvi implantaate on kasutatud varem langetõvehoogude raviks ja need meenutavad ümmargusi, lapikuid patareisid. Stimulandiks on väga nõrk elektrivool.
Arstid mõõtsid patsiendi käitumist stimulandile reageerides ja skaneerisid aju enne ja pärast stimuleerimist. Tasapisi suurendati aja möödudes ka stimulatsiooni intensiivsust. Kuu ajaga tõsteti elektrivoolu annus ühe milliamprini ja arstid konstateerisid, et patsient näitas tulemusena esimest korda viieteist aasta jooksul arengut nii üldises ärkveloleku tasemes, tähelepanus, keha liikuvuses kui ka pilguga jälgimises.
Arstide sõnul on suur saavutus tuua patsient vaid kuu ajaga nii kaua kestnud vegetatiivsest seisundist minimaalsesse tajufaasi. Mees reageeris tulemusena lihtsatele käskudele, mis oli varem võimatu olnud. Näiteks saatis ta eset silmadega ja pööras käsu peale pead ning näis ka ehmatavat, kui arst oma näoga tahtlikult äkki ta vaatevälja ilmus. Patsiendi ema teatas lisaks, et mees oli suuteline endisest märksa kauem üleval püsima, kui terapeut talle raamatut ette luges. Lisaks sellele tõendasid arengut ka nii EEG- kui PET-skaneeringute tulemused, mis näitasid, et teadvusega tegelevad aju osad on aktiviseerunud.
Üldise seisukohaga vastuolus
Nagu teadusmeeskond kirjutab, käivad nende avastused risti vastu üldiselt laialt levinud seisukohale, mille kohaselt pole pärast seda, kui patsient on aasta või enam vegetatiivses seisundis veetnud, tema olukord enam tagasipööratav. Aju "remontimine" on võimalik isegi siis, kui igasugune lootus tundub olevat kadunud, ütleb uuringut juhtinud Angela Sirigu Prantsusmaal asuvast kognitiivse neuroteaduse keskusest.
Mehe seisundit monitooriti kauemgi, kuid nagu Sciencemag kirjutab, ei olnud üheksa kuud pärast ravi algust see enam paranenud. Samas ei libisenud mees ka tagasi vegetatiivsesse faasi.
Tuleb muidugi meeles pidada (nagu alati selliste uuringute puhul), et üks lootustandev juhtum ei tähenda veel seda, et nüüd on olemas ravi. Kuid teadusmeeskond plaanib juhtumiuuringut kasutada selleks, et võimalusel ka selles suunas liikuda.
Tulemuste osas on ka skeptikuid: Harvardi ülikooli neuroloog Andrew Cole näiteks ütles, et ta ei väida, et prantslaste järeldused oleksid valed, kuid tulemusi on raske nii tõlgendada nagu neid esitati ja tegelikult võisid mehe seisundi paranemisele kaasa aidata ka muud asjad nagu arstide sagedased vaatlused, operatsioon, millega implantaat mehe kehasse viidi ja ajuskaneerimisvahendite kasutamine.
Prantslaste uuringutulemused avaldati teadusväljaandes Current Biology.
