TEST | Sony nutitelefon Xperia XZ1: kõike seda oleks nagu juba varem näinud...

Sony uus kõrgema klassi nutitelefon Xperia XZ1 mõjub nagu déjà vu, aga mitte heas mõttes. See on kui Toyota Corolla: võrdlemisi kindel valik, kuid ei paista eriti millegi poolest silma.

Jaapanlased armastavad traditsioone ja see peegeldub ka XZ1 kätte võttes.

Väliselt ei erine uus mudel pea millegi poolest ei eelmise ega ka eelnevate aastate Sony mudelitest. Sellel on endiselt tugev metallist korpus, mil on kumerad ääred, et seade paremini käes istuks. Lisaks Sonyle omaselt IP68 standardi väärilised veele ja tolmule vastupidavus.

Telefoni esikülg valmistab aga üldiselt eesrindliku tehnoloogiaettevõtte kohta tugeva pettumuse. Ekraani ümbritseb igast servast plastmassist raam, mis 2017. aastal enam eriti moekas välja ei näe.

Samsung kasutab samas hinnaklassis telefonides juba mitmendat aastat kumerat ekraani, mis täidab suurema osa esipaneelist ja nüüdseks on isegi Apple rakendanud sarnast lähenemist. Sony on nende kõrval kahjuks justkui eelmisest kümnendist.

See võib tunduda snobismina, kuid kasutajamugavuses annab see tugevalt tunda, kuna füüsiliselt võrreldava suurusega telefonil on oluliselt väiksem ekraan.

Ekraan ise on küll „ainult” täiskõrglahutusega resolutsiooniga, kuid 5,2 tolli juures on seda täiesti piisavalt. Värvilahutus on Sony ekraanidele omaselt korralik ning kui seadetest Pro-režiimis värvide erksust maha keerata, on pildid ja videod vägagi loomulike värvidega.

Piltidest ja videotest rääkides sisaldab XZ1 täpselt sama tehnoloogiat, mis selle suvine suurem vend Xperia XZ Premium, ehk suudab muu hulgas teha kuni 960 kaadrit sekundis aegluubis videot.

See omadus on Sony reklaamides tähtsaimal kohal ja on tõesti efektina äge. Veetilga kukkumine jäädvustub nii aeglaselt, et on näha täpset hetke, mil see sadadeks väiksemateks osadeks puruneb. Kahjuks suurt reaalset kasu sellest pole, kuna jäädvustatava reaalse hetke pikkus on murdosa sekundist, mis tänu aeglustusele viiesekundilise videona edastatakse.

Tavalises videorežiimis on Sony võrdlemisi võimekas. Nagu tänapäeval kombeks, suudab telefon filmida 4K videot ning pilt on detailne ja hea dünaamilise raadiusega. Nuriseda ei ole millegi üle, optiline stabilisaator töötab ilusasti.

Pimedas aga tekib probleeme. Põhjustel, mis täpselt teadmata, on Sony oma tippklassi telefonides kasutanud f/2.0 optikat ning kaotab seetõttu konkurentidele tugevalt valgusjõus.

Seetõttu olukordades, kus Samsungi, Huawei või Apple’i telefonid suudavad teha võrdlemisi hea kvaliteedi ja detailsusega pildi, on Sony pilt mürane, oluliselt kehvemate värvide ja madalama detailsusega.

Väiksema ava tõttu peab Sony valgustundlikuse üles kruttima ning nii läheb pildikvaliteet kaotsi. Hea valguse käes seda ei märka ja Sony suudab suurepärast kvaliteeti pakkuda, kuid kui sinu jaoks on oluline, et telefon suudaks pimedas head pilti ja videot teha, pole Sonyl sel aastal sulle eriti häid uudiseid.

Üldise kasutajakogemuse seisukohast on Sony teinud aga head tööd. Nad on ühed esimestest, kes oma telefonides kasutavad uusimat Androidi operatsioonisüsteemi 8.0 Oreo, mis tänu Snapdragon 835 protsessorile ja 4 GB töömälule jookseb sujuvalt ja tõrgeteta.

Minu võrdlemisi ohtra kasutuse juures ei märganud ma ühegi oma igapäevase rakenduse (mille hulgas on ka fototöötlust) puhul kordagi, et telefon oleks tavapärasest aeglasemaks jäänud.

Probleem tekkis ainult XZ1 ühe järjekordse müügiargumendi katsetamisel. Nimelt suudab seade teha erinevatest esemetest kolmemõõtmelisi skaneeringuid, kasutades kaamerat ja erinevaid sensoreid.

Protsess ise ei ole küll keeruline, kuid on suhteliselt ajakulukas ja minu kogemuse järgi väga ebausaldusväärne. Sony tarkvara jooksis skaneerimise ajal kokku kaheksa korda järjest, kuni esimese skänni tehtud sai. Ka see ei sündinud tõrgeteta, kuid vähemalt sai mingi tulemuse kätte.

Lõpuks sai nädala jooksul skaneeritud üks inimese pea, üks nägu ja üks saiake, kusjuures viimane suuresti ebaõnnestus. Rohkem ei jagunud kannatust, et katsetustega jätkata.

Mõte on äge – on ju olemas 3D printereid, millest tulemus välja lasta, ja virtuaalreaalsus on aina popimaks saamas, miks mitte igapäevaseid objekte skaneerida ja nendest 3D kujutisi moodustada. Kuid kahjuks on esimene katsetus praegu vägagi ebastabiilne.

Xperia XZ1 on déjà vu kõigile, kes varem Sony telefone kasutanud. Sisult suurepärane telefon, mis teoreetiliselt ei jää ühelegi konkurendile alla, kuid ei paista ka kahjuks millegagi silma.

Näha on, et Sony proovib hirmsat moodi uute lahenduste külgepookimisega konkurentide ees edu saavutada, kuid tarkvaralised uuendused nagu 960 kaadrit sekundis aegluubis video või 3D skaneerimise võimalus ei õigusta seadme vananenud välimust ja järelandmisi kaamera osas.

Oma 700-eurose hinnaga on telefon korralik ega valmista üldosas pettumust, kuid ma ei näe põhjust seda osta näiteks tänavuste Samsungi Galaxy S8 või HTC U11 asemel.