TOP 10 | Suurimad laevade surnuaiad maailmas - sukeldujate meeleheaks, keskkonnale nuhtluseks

Teade, et Briti allveearheoloogid on kolmeaastase ekspeditsiooniga leidnud Bulgaaria rannikuvetest ligemale 60 vrakiga "laevade surnuaia", pole iseenesest ju midagi erakordset. Laevu on maailmas põhja läinud ju praktiliselt sama pika perioodi jooksul, kui neid üldse on kasutatud, ja teadaolevalt kasutas esimesi paate liikumiseks juba nn Floresi inimene 900 000 aastat tagasi.

Väljaanne MarineInsight otsustas igatahes ritta panna kümme kõige kuulsamat ja suurimat laevade surnuaeda meres.

Curtini tehisrahu

See loodi sihilikult Austraalias Queenslandi veealuse uurimisgrupi ja Austraalia relvajõudude koostööl ja alates 1968. aastast on sinna, Moretoni saare juurde Brisbane'i esisel uputatud 32 laeva.

Araali meri

Kunagi oli tegemist merega, millel sõitmas terved laevastikud, kuid nõukogudeaegse irrigatsioonipoliitikaga suunati Araali mere vesi kõrbede niisutamiseks, tulemuseks see, et merest endast sai suur soolaväli.

Gadani

Kas seda laevade lammutustehast Pakistanis üldse laevade surnuaiaks nimetada, on omaette teema. Kuid igal aastal lammutatakse seal enam kui sada suurt laeva, mida üksteise järel viimsele teekonnale saadetakse.

Alang

Ka see on suur laevade lammutustehas Gujaratis, Indias, kus lammutatakse ligemale 50 protsenti maailma suurtest alustest. 1983. aastal tööd alustanud lammutustehas pole just kõige töötajasõbralikum koht.

Landévennec

Tagasi merepõhja, Prantsusmaal Bresti naabrusse, kus on ühte kohta koondatud vanu sõjalaevu, mis enam kasutusel ei ole. Laevadel on seal võimalus ise koost laguneda.

Stateni saar

Vanade puksiiride ja pargaste viimne puhkepaik asub New Yorgi esisel, ja on kõikvõimalike sukeldujate lemmikpaiku.

Bikini atoll

Koht, kuhu veeti Teise maailmasõja järel maha kantud suuri sõjalaevu, et nende peal mõningaid katsetusi kasvõi tuumarelvadega korraldada. Kunagine radiatsioon pole küll ammu enam probleemiks, kui sukeldujad kohale jõuavad.

Jervisi rannik

Austraalias Adelaide'i sadama esisel on laevade surnuaed, kuhu veetud aluseid lagunema ennekõike 20. sajandi esimesel poolel. Viis laeva on siiani sukeldujatele uurida.

Skeletoni rannik

Namiibia esisel on rasked ilmastikutingimused läbi aegade laevu põhja või madalikule ajanud, keegi neid ka koristama ja ära viima ei hakka.

Nouadhibou laht

Mauritaania rannikule on arvatavalt 300 laevavrakki lihtsalt "ära visatud," sest riigi valitsus lasi sellel isetekkelisel surnuaial takistamatult kujuneda.

Enamasti vanad vrakid küll kaua nähtaval ei püsi, sest lisaks ilmastikule teevad oma töö metallikratid ja ka keskkonnakaitsjad nõuavad merede puhastamist. Sukeldujate meeleheaks on mitmel pool ka vanu laevu ja muid esemeid sihilikult põhja lastud, et mereelustikule soodsaid tingimusi luua. Kuigi iga asi meepõhjas pole tingimata keskkonnale meelepärane.