1923. aastal valiti Eestis nii riigikogu (mais) kui ka kohalikke omavalitsusi (detsembris).

Riigikogu valimistel saatis suur edu Põllumeeste kogusid 23 kohaga (100-st), sotside 15, Tööerakonna 12, Töörahva Ühise Väerinna 10, Rahvaerakonna 8, Kristliku Rajhvaerakonna 8, nn isesotside 5, rahvuslik-vabameelsete 4, venelaste 4, asunike 4, sakslaste 3, majaomanike 2, üürnike ühe ja veel demobiliseeritud sõjameeste ühe kohaga. Valitsuse moodustas esmalt põllumees Konstantin Päts, 1924. aasta märtsis aga Kristliku Rahvapartei Friedrich-Karl Akel.

All-linnas oli teistsugune pilt. Töörahva Ühine Väerind, koondades küll mitte ainult kommuniste (kelle liidrid olid enamikus põgenenud Venemaale), vaid ka endisi esseere (Eesti Töörahva Partei) ja muid vasakjõudusid, sai Tallinna linnas suurima valimisvõidu üldse, kui valijad andsid neile 36 kohta 101-liikmelises linnavolikogus. Kuid seda võitu neile ei kingitud, esmalt hakkas pihta juriidiline vaidlus, kas valimistulemusi tühistada või mitte, siis aga lahenes asi juba suurema kommunistide vangistamisega 1924. aasta jaanuaris. Putšikatse 1924. aasta detsembris andis lõpliku ettekäände enamlaste nimekiri lihtsalt kustutada.

Kuigi avalikku kodusõda ei peetud, olid põranda alla varjunud kommunistid tihti relvastatud ja kui politsei neid tabas, kaasnes sellega tihti ka tulevahetus. Viktor Kingissepp tabati ja sõjaväljakohtu otsusel lasti maha mais 1922, Jaan Kreuks aga hukkus tulevahetuses politseiga märtsis 1923. Detsembrisündmused 1924 olid veel ees.

50 670 tallinlast, kes 8.9. detsembril 1923 linnavolikogu valimas käis, oli küll paar tuhat enam kui kaks aastat varem, aga jäi ikka veel kaugele 1917. aasta ligi 70 000 valijast. Osalusprotsent nüüd 59,6.

Tähele tasub panna, et "peibutuspartide" põhimõte oli ka toona kasutusel, ehk paljud eespool nimekirjas olnutest loobusid kohast ja volikogus istusid juba asendusliikmed. Eriti kehtis see Rahvaerakonna puhul, mille esimesed neli nime kõik loobusid kohast.

Nüüd aga algas kohtuvaidlus, mis viis esmalt jaanuaris 1924 üldse Tallinna valimiste tühistamiseni, kuna valijate nimekirjades olevat suur segadus, hiljem aga siiski otsustati valimistulemused jõusse jätta.

Vahele aga jäi ka uus ulatuslik kommunistide vangistamine jaanuaris 1924 ja nn 149 protsess, millega novembris 1924 kokku 129 inimest riigivastase kihutustöö eest süüdi mõisteti, Tallinna TÜV esinumber Jaan Tomp mõisteti aga surma ja hukati 14. novembril 1924. 1925. aasta alguses, vastuseks juba kommunistide 1. detsembri 1924 putšikatsele tühistati aga TÜV nimekirjad kokku 47 vallas, 9 alevis ja 9 linnas, ja nii nagu ka riigikogus, jagati nende kohad lõpuks teiste parteide vahel laiali. TÜV oli tunnistatud riigivastaseks organisatsiooniks. Kohtade arvule liidetud number +märgi taga näitabki kui palju 1925 aastal üks või teine nimekiri kohti juurde sai.

(Mitte ajada segi kommunist Jaan Tompi ja tööerakondlast Jaan Tompi)

1. TÖÖRAHVA ÜHINE VÄERIND (16 752h, 35,9% 36 kohta/101 kandidaati) Nimekiri tühistati 10.03. 1925

1. Tomp, Jaan Johani p 1924 mõisteti surma ja hukati
2. Kuppar, Johannes 1924 eluajaks vangi
3. Keerdo, Paul 1924 eluajaks vangi
4. Leimann, Johannes 1924 15a vangi
5. Reinson, Aleksander 1924 eluajaks vangi
6. Janson, Aleksander 1924 eluajaks vangi
7. Tõnisson, Julius 1924 10a vangi
8. Tüürmann, Jakob 1924 10a vangi
9. Weltson, Nikolai
10. Allik, Henrik 1924 eluajaks vangi
11. Leiner, Aleksander 1924 Venemaale, 1926 tagasi, illegaal, hukkus 1927
12. Glasen, Jaan
13. Hansen, August 1924 eluajaks vangi
14. Künnapuu, Olga 1924 eluajaks vangi
15. Reesen, Johannes 1925 Venemaale
16. Hanson, Karl 1924 10a vangi
17. Jalakas, Anton 1924 8a vangi
18. Suuster, Tiiu 1924 10a vangi
19. Tenno, Peeter
20. Prass, Robert
21. Rett, Johannes
22. Järvepera, Alma 1924 10a vangi
23. Petree, Peeter 1924 eluajaks vangi
24. Weltson, Rosalie 1924 eluajaks vangi
25. Elmann, Johannes 1924 8a vangi
26. Laurits, Eduard Jaani P 1925 volitused tühistati
27. Weiram, Rudolf
28. Laid, Leena 1924 eluajaks vangi
29. Leimann, Gustav
30. Horn, Karl Mihkli P 1925 volitused tühistati
31. Arbon, Hermann 1924 eluajaks vangi
32. Suuster, Johannes 1924 eluajaks vangi
33. Leewald, Aleksander 1924 10a vangi
34. Elmik, Oskar
35. Tuur, Aleksander
53. Kanter, Mihkel

9. ÜÜRNIKKUDE SELTS “ÜÜRNIK” (5395h, 13,7% 13+7/53)

1. Kullerkupp, Harry
2. Kaan, Hermann
3. Lehtmets, Konstantin
4. Rebane, Jaan
5. Wasar, Meinhard
6. Bormeister, Mart
7. Sepp, Paul
8. Weiper, August
9. Depmann, Johann
10. Schiller, Rudolf
11. Lübeck, Paulus
12. Maripuu, Johan
13. Uibopuu, August
14. Lepa, Johannes
15. Häpner, Rudolf
16. Jaanuska, Johannes
17. Saarjärv, Villem
18. Kabrits, Peeter
19. Pormann, Aleksander
20. Veske, Johannes

4. TALLINNA MAJAOMANIKKUDE RÜHM (4620h, 9,9% 10+5/65)

1. Masing, Jaan
2. Mürk, Johannes
3. Kesküll, Johannes Eduard /Suri 1924
4. Saat, Hans
5. Trakmann, Friedrich
6. Umblia, Johann
7. Jürgens, Johannes-Leopold / Linnapea Abi 1924-27
8. Ollik, Jaan /Suri
9. Kadak, Ferdinand
10. Ewer, Karl
11. Soonike, Johann
12. Lüüs, Karl
13. Liblik, Nikolai
14. Vahtmeister, Friedrich
15. Kull, Aleksander

6. KRISTLIK RAHVAERAKOND (4465h, 9,5% 9+5/48)

1. Raudkepp, Leopold
2. Paimal, Eduard
3. Bauer, Heinrich
4. Tammeweski, Johannes
5. Leesment, Hans
6. Luther, Ludwig
7. Reintam, Juhan
8. Kressel, Aleksander
15. Sommer, Artur
9. Tamm, Johannes
10. Vehm, Georg
11. Kukelmann, Jaan
12. Perna, Artur
13. Lorberg, Jüri

8. SAKSA-BALTI ERAKOND (4105h, 8,8% 8+5/37)

1. De Wries, Axel
2. Meyer, Bruno
3. Spindler, August
4. Hippius, Leontine
5. Nottbeck, Hermann
6. Jacobson, Leopold
7. Stackelberg, Ernst
8. De Wries, Franz
9. Wrangell, Wilhelm
10. Haller, Otto
11. Wilde, Eugen
12. Roustedt, Ernst
13. Winter, Axel

3. EESTI TÖÖERAKOND (3706h, 7,9% 7+4/48)

1. Uesson, Anton / Linnapea
2. Anderkopp, Ado
3. Paabo, Ruudolph / Volik Juhat
4. Weidermann, Aleksander
5. Kukk, Juhan
6. Mõttus, Alfred
7. Tomp, Jaan
8. Loik, Tõnu
9. Martens, Jaan
10. Schulbach, Arnold
11. Käärik, Theodor

2. EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIK TÖÖLISTE PARTEI JA EESTI ISESEISEV SOTSIALISTLIK TÖÖLISTE PARTEI (3541h 7,6% 7+4/45)

1. Püümann, Mait
2. Piiskar, Jaan
3. Tulp, Aleksander
4. Normann, Johannes
5. Wirma, Karl
6. Jonas, Erich
7. Pikkov, Johannes
8. Eilmann, Bernhard
9. Martna Mihkel
10. Maurer, Theodor
11. Õunapuu, Tõnis

13. RAHVUSLIK VABAMEELNE PARTEI (3161h, 4,6% 4+2/50)

1. Rikand, Hindrek
2. Tamm, Aleksander
3. Webermann, Ernst
4. Roost, Konrad
5. Pent, Jaan
6. Georgiin, Richard

7. EESTI RAHVAERAKOND (1362h 2,9% 3+1/40)

1. Jakob Westholm
2. Aleksander Bürger
3. Taumi, Aleksander
4. Brüller, Christian

12. KODANIKKUDE LIIT (1062h 2,3% 2+1/62)

1. Maasik, Ernst
2. Reinthal, Johannes
3. Jaakson, Madis

10. ÜHENDATUD VENE RÜHM (0,17% 1+1/9)

1. Gorškov, Ivan
2. Beljagin, Gabriel

14. TALLINNA EESTI VÄIKE-KAUPMEESTE RÜHM (324h 0,7% 0+1/13)

1. Margens, Hans

11. TALLINNA LINNA JUUDI GRUPP (0,11% 1+0/4)

1. Gutkin, Genoch-Heinrich

5. TÖÖRAHVA LIIT (esinumber Jakob Ploompuu, 198h 0,4%, 0/11)

16. ÜHISE VÄIKETÖÖSTUSE JA KAUBANDUSE, SISEMISE JA TÄNAVA LIIT (esinumber Jaan Kärsmann, 125h 0,26% 0/12)

15. TEATRI-KINO-MUUSIKA EDUSTAJATE MAJANDUSLINE BLOKK (esinumber Vassili Voinoff, 11h 0,23% 0/6)

  • Kas seda just pullitegemiseks pidada, aga Voinoffi nimekirjas kandideeris ka Paul Pinna (ja kõrbes täielikult poliitikas läbi).

Kohtuvaidlus valimistulemuste kehtimise üle tagas ka selle, et uus volikogu sai kokku astuda alles 9. aprillil 1924, kui volikogu esimeheks valiti tagasi tööerakondlane Paabo, tema abideks majaomanik Masing ja üürnik Sepp.

Nädal hiljem sai lõpuks ka linnavalitsus paika: Linnapeaks endiselt Anton Uesson (Tööerakond) 60h (vastaskandidaat, kommunist Tomp 33h). Linnanõunikeks Paimal (kristl), Veidermann (tööer), Kullerkupp (üürn), Masing (majaom).

Tööerakond oli küll kaotanud valimistel, aga säilitas ikka oma juhtkohad linnas.

Kõik kommunistide kandidaadid (Kangur, Keerdo, Janson, Allik) hääletati volikogus ligemale 2/3 ülekaaluga maha. Kõik nad istusid sel ajal juba eeluurimise all.

Pärast TÜV nimekirjade tühistamist 1925 sai volikogu hoopis uue jõusuhte, kui suurimaks fraktsiooniks said üürnikud 20 kohaga, kuid kui kommunistid kadusid, hakkas ka üürnike seas silma olulisem radikaliseerumine. 1927. aastaks oli eraldunud nn kehvemate üürnike nimekiri, 1930. aastaks olid aga töölised juba üürnike nimekirja üle võtnud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena