Nousiainen on väike vald Soome edelaosas, kuhu on väidetavalt maetud ka Soome esimene piiskop Henrik, aastal 1156. Varasemast ajast sealkandis annavad märku mitmed maalinnad ümbruskonnas, kuid kolmas sajand on ikka nii kauge aeg, et isegi maalinnade ajalugu ei pruugi nii kaugele ulatuda. Kindel on see, et Soome tollastel asukatel olid siiski mõningased kaubandussuhted lõuna- ja läänepoolsete naabritega.

Aastal 1770 kaevas aga keegi kapral J. Ekbom just Nousiaise lähistel maa seest välja erakordse kullast kaelarõnga. Kaalus see umbes 200 grammi ja kuld, mida selle sepistamiseks kasutati, on arvatavasti sisse toodud Rooma võimu alustelt aladelt, olgugi, et vähemalt levinuima ettekujutuse kohaselt Põhjala aladel riiklikku kordagi polnud veel juurutama hakatud. Germaanlastel, eriti tänastel Saksamaa ja Poola aladel olid küll valitsejad juba ammu olemas ja vaid kõrged kaitsevallid suutsid nende rünnakuid Rooma riigile tagasi hoida.

Kes ja kuidas selle kullast ehte Soome tõi, või on ta koguni kohapeal sepistatud, pole teada. Dateeritud on ta ligemale 1800 aasta vanuseks.

Kuna Soome kuulus 1770. aastal Rootsi riigi koosseisu, kuulus igasugune leitud väärisese automaatselt Rootsi kuningakojale. Tegelikult leiti toona küll kaks sarnast ehet, aga säilinud on neist vaid üks, mis Rootsi viidi. Kuldehteid on Soomes aga väljakaevamistel üldse vähe leitud.

Ja seni on seda ehet hoitud Rootsi riigi ajaloomuuseumis, alles Soome iseseisvuse sajandal aastal toodi ehe erakordselt näha ka Soome Rahvusmuuseumi. Ajutiselt, laenuks, kuigi viieaastaseks perioodiks. Vaid korra varem, 1977. aastal, on seda Soomes esitletud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena