NASA otseülekanne: kosmoseaparaat Cassini lõpetab täna leegitsedes Saturni atmosfääris
Eestis kehtiva aja järgi kl 14.55 peaks kosmosesond Cassini oma viimsel orbiidil sisenema gaasiplaneet Saturni atmosfääri, et edastada sealt nii palju informatsiooni, kui enne leegitsedes hävinemist võimalik on.
Meie päikesesüsteemi kuuendat planeeti nimetatakse põhjusega gaasihiiglaseks, sest ta on Maast üheksa korda suurem, samas koosneb planeet peaaegu tervikuna gaasidest. Kui mõni kosmoseaparaat püüaks laskuda selle pinnale, siis kõva pinda leida oleks võimatu, aparaat hoopis puruneks kasvanud rõhu tõttu.
Nagu Space.com kirjeldab, koosneb Saturn peamiselt vesinikust ja heeliumist, kuigi leidub jälgi ka ammoniaagist, metaanist ja veest. Maakoort selle tuuma ümber ei leidu, pole ka täpselt võimalik kehtestada, kus selle atmosfäär planeediks endaks üle läheb. Tinglikult loetakse Saturni pinnaks seda tasandit, kus rõhk ületab üht baari, ehk on võrreldab meie veepinnaga.
Mida aga Saturni tuum endast kujutab, pole päriselt selge, igatahes paistab sealne vedel metalne vesinik moodustavat ka magnetvälja planeedi ümber. Mingil piiril muutub gaasiline vesinik vedelaks, mida enam planeedi sisemusse, seda tahkem võib see olla. Kuid igatahes enne tuumale lähenemist kasvab rõhk juba aparaatidele talumatuks. Tuumale lähenedes võib temperatuur ka kerkida ligemale 11 700 kraadini Celsiuse järgi. On selge, et kosmosesond hävineb juba palju varem.
See kui mitu rõngast täpselt Saturni ümber tiirleb, on mõnevõrra vaieldav, igatahes kaaslasi (kuid, ingl k moons) on nüüdseks leitud juba 62. Rõngastes on võimalik tuvastada ka veel oluliselt väiksemaid kuukesi (ingl k moonlets).
Kuigi seda planeeti osati taevakaarel jälgida juba antiikajal, õnnestus lähem pilk Saturnile heita alles kolme kosmoseaparaadi, Pioneer 11, Voyager 1 ja Voyager 2 möödalendudel 1979-1981. NASA tehiskaaslane Cassini asetus Saturni orbiidile seni ainsa aparaadina 2004. aastal ja läkitas ka maanduri Huygens sealse kuu Titani pinnale 2005. aastal.
Tänasega saab Cassini tehtud juba 294 tiiru ümber selle planeedi, et enne oma lõplikku hävinemist edastada nii palju informatsiooni planeedi atmosfäärist, kui võimalik.
Oma teadusliku missiooni käigus on aparaat kogunud 635 GB andmestikku, täitnud kokku 2,5 miljonit korraldust, mida juhtimiskeskus Maalt lähetanud, teinud veidi vähem kui pool miljonit fotot, käivitanud oma peamootorit 183 korda ja kuigi algselt oligi aparaadi elueaks seal kavandatud neli aastat, on ta olnud tööl kokku juba 13 aastat.
