Associated Press teatab, et tegu on suurima saastakogumiga, mis kunagi Suurbritannia veevärgist leitud. Selle mass on 130 tonni (võrdne 20 Aafrika elevandi omaga) ja pikkus, nagu öeldud, 250 meetrit.

Võigas moodustis avastati septembri alguses ühe korralise kanalisatsiooniinspektsiooni käigus ja hetkel on töötajad pidevalt rasvamäe tükeldamisega ametis. Vastasel juhul võib juhtuda, et Whitechapelis Londoni idaosas tekib mingil hetkel sedavõrd tõsine ummistus, et reovesi tungib tänavaile. Nii ongi kaheksaliikmeline kaitseülikondades labidate ja veevoolikutega tiim hetkel klompi lammutamas.

"See rasvamägi on kõige seninähtute seas üks suurimaid. Täielik koletis, kõvasti kinni ja selle eemaldamiseks kulub nii inimestel kui masinail palju tööd," lausus Thames Wateri esindaja Matt Rimmer. "Selle lammutamine on üsna sarnane betooni lõhkumisele. Olukord on üsna frustreeriv, sest niisuguse asja teke on täiesti välditav. See mägi on tekkinud tänu läbi kraanikausside kanalisatsiooni jõudnud õlidele ja rasvadele ning erinevale pabermaterjalile, mis tualetipotti heidetud on."

Kui rasvade kanalisatsiooni jõudmine on vältimatu - kasvõi nõusid pestes - siis palju suurem probleem niisuguste massiivide juures on see, et üha enam visatakse WC-potti igasugust erinevat mittelagunevat pabermaterjali. Nii on rasvamäed muutumas korduvaks probleemiks eeskätt tänu pühkimispaberitele, mis teatavad pakendil, et neid võib tualetipotist alla heita. Tegelikult ei lagune need vees.

Aastal 2013 püstitas rekordi üks Londoni bussi mõõtmetega rasvamägi, juba järgmisel aastal lõi selle üle üks reisilennuki suurune sodikogum. Vahepeal on sarnaseid moodustisi leitud ka Belfastist, Cardiffist ja Austraaliast.

Hoolimata sellest, et rasvamäed on jõledad, on neist ka teatavas mõttes kasu. Nimelt on Thames Water sodimassist eraldatud rasvu ja õlisid müünud energiatootjale nimega 2OC, mis need erilistes generaatorites ära põletab.