Küberjulgeolekufirma Lookout analüüsi kohaselt sai nuhkvara lisada vea abil, mis populaarses tarkvaraarenduskomplektis esines.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul olid viiesaja eemaldatud rakenduse hulgas mobiilimängud, raadiod, ilma-, hariduse-, tervise- ja videorakendused.

„Kahtlastes rakendustes nagu Lucky Cash ja Selfie City kasutati tarkvara, mis võimaldas inimeste isiklikke andmeid varjatult alla laadida ja äppide arendajad ise polnud turvaprobleemidest teadlikud."

Teine levinud ohukoht on võltsäpid, mis toimivad sarnaselt libaveebilehtedega: petturid teevad lehe, mille kujundus imiteerib mõne tuntud kaubamärgi oma.

„Apple ja Google puhastavad pidevalt oma rakendustepoode, aga vigu lipsab sisse. Libaäpi otsa sattudes võib ilma jääda makstud kaubast, nakatada seadme pahavaraga või hakata saama soovimatuid reklaame,“ selgitab Aron.

Kuidas libaäppe vältida:

* Loe enne äpi allalaadimist arvustusi. Õigel äpil on tõenäoliselt palju positiivseid hinnanguid, aga libaäpil pole.

* Vaata arendaja nime. Libaäppidel on tihtipeale originaaliga sarnaneva, kuid mitte päris korrektse nimega autor.

* Vaata, millal äpp üles pandi. Libaäpi avaldamiskuupäev on tõenäoliselt üpris värske.

* Kirjavead äpi kirjelduses peaksid igaühe ettevaatlikuks tegema.

* Loe hoolikalt, milliseid volitusi äpp küsib. See ei paljasta tingimata libaäppi, aga kas näiteks elementaarsel taskulambi-rakendusel on ikka vaja saada ligipääsu sinu asukohale ja Facebooki kontaktidele?