Sõjakoledused 15. sajandi moodi: kuidas vürst Dracula "laipadest mets" peatas võõrväe pealetungi Vallahhiasse

Vähesed ajaloolised isikud on oma hüüdnime täielikumalt ära teeninud kui Vlad Teibasseajaja, keskaegse Rumeenia valitseja, kellel oli kombeks talle ebameeldivaid isikuid puust teivaste otsa ajada ja kes oli aluseks Bram Stokeri kuulsa vampiiri Dracula tegelaskujule.

Vahetevahel on ajalugu hirmsamgi kui fantastika — nagu näiteks siis, kui vürst Vlad sissetungiva osmanite sõjaväe „laipadest metsaga“ koju tagasi hirmutas.

1461. aastal valitses Vlad Țepeș teistkordselt vürstina Vallahhiat — väikest Balkanimaad Ungari ja Osmani impeeriumi vahel, mis nüüdisajal kuulub Rumeenia koosseisu.

Viie valitsemisaasta jooksul oli ta juba saanud kurikuulsaks oma julmuse poolest, aga ka selle poolest, et keeldus osmanite sultanile Mehmed II-le maksmast iga-aastast tribuuti, mida too oma mittemoslemitest naabritelt nõudis.

Vladi käsilased tapsid sultani maksukogujad ja ajasid nad teibasse; seejärel marssisid ta väed üle Doonau jõe osmanite territooriumile ning hävitasid seal kõik külad ja kaitserajatised, mis neile ette sattusid.

See vihastas vägagi Mehmedi, kes oli kaheksa aastat varem vallutanud Konstantinoopoli ja kukutanud Bütsantsi keisririigi.

Sultan ajas kokku 90 000 pealise sõjaväe — peaaegu sama suure kui see, millega ta Konstantinoopolit oli rünnanud — ja suundus Vallahhiat vallutama. Samal ajal värbas Vlad enda sõjaväkke umbkaudu 30 000 odade ja vibudega varustatud vallahhialast.

Sel ajal, kui osmanid Vallahhia pealinna Târgoviște poole marssisid, pistis Vlad põlema viljapõlde, mürgitas kaeve ja evakueeris moslemiriigi sõjaväe teelt külaelanikke, et vaenlasel poleks võimalust varusid täiendada.

Tema sõdurid peitsid end metsadesse ja korraldasid partisanisalkade koosseisus võõrvägedele tülikaid rünnakuid. Sultani sõjaväge neil siiski peatada ei õnnestunud ning peagi asusid osmanid laagrisse Târgoviște müüride all.

1462. aasta 17. juuni öösel juhtus Vlad ratsaväesalga osmanite laagrisse ja püüdis isiklikult Mehmedi hukata. Salk ründas siiski kogemata vale telki ja löödi põgenema.

Kui osmanid järgmisel päeval viimaks Târgoviștesse jõudsid, nägid nad enda üllatuseks, et linna väravad on valla, müüril ei seisa ühtegi vahimeest ja ka linna elanikke pole kusagil näha. Sõjavägi marssis viis kilomeetrit linna, kohtamata mingisugust vastupanu.

Siis aga leidsid nad midagi märksa kõhedusttekitavamat: groteskse metsatäie puuteibaid, mille otsa olid aetud osmanite surnukehad.

Toona elanud Kreeka ajaloolase Laonicus Chalcondylese (kr Λαόνικος Χαλκοκονδύλης) väitel leidus veidi rohkem kui seitsmel aakril 20 000 surnukeha. Seda, kust nii suur hulk laipu õigupoolest pärines, ei teata tänini täpselt.

Vaatepilt oli karastunud väejuhile ja tema alluvatele liig mis liig. Mehmed II pööras oma sõjaväe ringi ja marssis tagasi Türgisse.

Vlad polnud sellega aga plindrist pääsenud. Tema sõjavägi oli peaaegu puruks löödud ja põletatud maa taktikaga oli ta suure osa iseenda aladest elamiskõlbmatuks muutnud.

Mehmed oli ka jätnud Vladi noorema venna Radu koos väikese osmanite sõjasalgaga Vallahiasse, kus nende ülesandeks sai Vladi kukutamine troonilt.

Radu rändas mööda maad, kogudes Vallahhia feodaalidest isandate ehk bojaaride toetust ja vägesid eelseisvaks ülestõusuks.

Bojaarid korraldasidki ülestõusu ning sama aasta novembriks oli Vlad troonilt tõugatud ja Ungaris vangistatud. 14 aastat hiljem naasis ta korraks troonile ja jõudis valitseda kaks kuud, enne kui 1476. aastal lahingus surma sai.

Mees, kes ta surmas, oli Basarab Laiotă, Vladi rivaal Vallahhias, keda toetas osmanite sultan — ei keegi muu kui toosama Mehmed II.