Ongi tulnukad? Astronoomid jälgivad kummalist tähte igaks juhuks ööpäevaringselt
Alates ajast, kui rühm amatöörastronoome avastas mõistatuslikult käituva tähe, on teadlased püüdnud välja selgitada nähtuse põhjusi. Lõpliku selguse peaksid tooma ülemaailmse teleskoopide võrgustiku abil tehtavad vaatlused, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
On’s tähe kummalise käitumise põhjus võõra tsivilisatsiooni kosmiline ehitusbuum? Kolossaalne stellaarne õgimishoog? Või hoopis hiiglaslik komeediparv? Kui jutuks tuleb täht KIC 8462852, jäävad teadlased vastuse võlgu.
See täht avastati juba 1890. aastal, ent ei äratanud esialgu kelleski suuremat huvi. Hiljuti aga süvenes USA amatöörastronoomide rühm Planet Hunters andmetesse, mille oli tähe kohta nelja aasta vältel kogunud NASA kosmoseteleskoop Kepler.
Ajavahemikul 2009 kuni 2013 oli kosmoseteleskoop mõõtnud 150 000 tähe heledust, et avastada selle kahanemise alusel tähtede ümber tiirlevaid planeete.
See töö jäi peamiselt arvutite teha, mis olid programmeeritud otsima alla paariprotsendiseid heleduse kõikumisi. Täheketta heleduse suuremaid häireid arvutid ei registreerinud, sest programmi koostajad ei pidanud neid võimalikuks.
Planeedikütid aga märkasid, et tähe KIC 8462852 heledus oli selle aja vältel kaks korda tugevalt nõrgenenud, peale selle esines terve rida väiksemaid, kuid ikkagi tähelepanuväärseid kahanemisi.
Niisugune ebaregulaarne plinkimine, mil tähe heledus võib kahaneda 15 kuni 22% võrra, on ülimalt ebatavaline. Täht on meie Päikesest poolteist korda suurem ning isegi Jupiteri-suurune planeet varjutaks täheketast vaid 1% ulatuses.
Planeetide põhjustatud varjutused oleksid regulaarsed ja ennustatavad, kuid KIC 8462852 käitumises on raske mingit süsteemi leida.
Mis on siis tolle nähtuse põhjus? Selle välja selgitamise lootuses hoiab ülemaailmne teleskoopide võrgustik tähel juba aasta aega silma peal, mõõtes selle valguse heledust ja spektrit. Keegi aga ei oska aimata, millal leiab aset järjekordne heleduse nõrgenemine.
Kui see ükskord juhtub, püüavad teadlased mõõtmistulemuste põhjal selgusele jõuda, milline arvukatest tähe kohta esitatud teooriatest on õige. Seniste andmete põhjal ei sobi tähe käitumisega ükski neist.
Täht KIC 8462852 asub Luige tähtkujus paiknevas kääbusgalaktikas 1280 valgusaasta kaugusel Maast. Tegu on muidu üsna tavalise Päikese-sarnase tähega, mis peaks stabiilselt valgust kiirgama mitme miljardi aasta vältel. Seega peab midagi hiigelsuurt tähe valgust aeg-ajalt varjutama.
Amatöörastronoomidel polnud aimugi, mis see võiks olla, seetõttu võtsid nad ühendust oma mentori, astronoom Tabetha Boyajianiga, kes töötab USA Louisiana osariigi ülikoolis.
Esialgu arvas too, et kõikumised tulenesid vigadest analüüsis või Kepleri andmetes. Ometi oli kõik korras. 2015. aasta lõpus avaldas ta koos planeediküttidega üllatavad vaatlused taevakeha kohta, mis sai hüüdnimeks Tabby täht.
Maailma astronoomid olid sõnatud, sest nad polnud kunagi näinud Päikese-sarnast tähte nii kummaliselt käitumas. Sestap hakkasid nad kärmesti otsima mõistatuse lahendust.
Pealtnäha kõige loogilisemad seletusvõimalused välistasid astronoomid kohe alguses. Tähe heleduse suurt kõikumist ei saa seletada planeetide üleminekuga tähekettast, sest suurimadki gaasihiiud ei suuda nii suuri varjutusi põhjustada.
Ka võimalus, et tähte ümbritsevad hiiglaslikud tolmupilved, mis on tekkinud planeetide ja asteroidide kokkupõrgetest, ei leidnud toetust. Seesugused tolmupilved peaksid tähe kiirguse toimel kuumenema ja hakkama ise kiirgama spektri infrapunases piirkonnas, kuid midagi sellele viitavat pole teleskoobid avastanud.
Tabetha Boyajian pakkus esialgu oletuse, et suuri ja ebakorrapäraseid heleduse kahanemisi saab seletada hiigelsuurte komeediparvedega. Kui KIC 8462852 ümber tiirlevat komeediparvede orbiite mõjutaks naabertähtede raskusjõud, siis võiksid komeedid ebareeglipäraste intervallidega üle täheketta lennata, põhjustades mitme miljoni kilomeetri pikkuste sabadega varjutusi, mis kestavad päevi ja isegi nädalaid.
Sel teoorial on aga sama probleem nagu planeetide ja kosmilise tolmu omalgi. Tähe temperatuur kuumutaks komeedisabades sisalduvat veeauru, nii et see kiirgaks soojuskiirgust, mida teadlased pole leidnud.
Kosmiline ehitustegevus?
Komeediteooriast ei ole siiski täielikult loobutud. Tähte võivad meie pilgu eest varjutada vabalt tähe ja Maa vahelises tühjuses lendavad komeedid.
Ehkki selliseid komeete ei ole veel avastatud, võivad need teoreetiliselt olemas olla. Komeedid peegeldavad nii vähe valgust, et kui need asuvad väljaspool Päikesesüsteemi, on neid võimatu teleskoobiga näha.
Mõistatus muutus veelgi keerulisemaks, kui astronoomiaprofessor Bradley Schaefer vaatas arhiivis läbi taevalaotuse vanad fotod, mis ulatusid aastani 1890. Oma suureks üllatuseks avastas Schaefer, et Tabby tähe heledus on viimase saja aasta jooksul muutunud 20 protsenti nõrgemaks. Ka seda ei juhtuks tavalise tähega.
Siiski on välja pakutud paar teooriat, mis võiksid nähtust seletada. Neist ühe järgi elab tähe juures erakordselt kõrgelt arenenud tsivilisatsioon, mis on tähe ümber ehitanud hiiglasliku n-ö päikesepatarei, mis tähe valgust varjutab.
Idee niisugustest tehisstruktuuridest pole uus, ameeriklasest astrofüüsik Freeman Dyson soovitas juba 1960. aastal otsida kosmilisi kõrgtsivilisatsioone just selliste hiigelrajatiste põhjal.
Nõukogude astrofüüsik Nikolai Kardašev on jaganud oletatavad kosmosetsivilisatsioonid kolmeks tüübiks selle järgi, kas need kasutavad koduplaneedilt, -tähelt või lausa -galaktikalt saadud energiat.
KIC 8462852 ümber asuvad või sinna parajasti kellegi poolt ehitatavad energiajaamad võivad isegi olla suutelised koguma mitte üksnes tähe valgus-, vaid ka soojuskiirgust. See selgitaks struktuuri enese soojuskiirguse puudumist.
Tsivilisatsiooniteooria usutavust kahandab paraku tõsiasi, et siiani pole täheldatud mingeid jälgi raadiokiirgusest ega optilistest signaalidest, mis peaksid nii arenenud ühiskonna elutegevusega kaasnema.
Tähega seonduva mõistatuse võimalikest lahendustest loe lähemalt septembrikuu Imelisest Teadusest!
