F1 aastal 1980: Williamsi meeskond pani prantslased lõpuks paika
Aasta varem oli täielikult valitsenud Ferrari, mis jätkas samade pilootidega (lõunaaafriklane Jody Scheckter ja kanadalane Gilles Villeneuve) ka 1980. aastal, kuid seekord ei kõlvanud Ferrari vormel üldse kuskile. Teised varasemad staarid Lotus ja McLaren olid samuti igasuguse hoo kaotanud.
Nüüd käis kogu rebimine kahe Briti meeskonna, Williamsi (Alan Jonesi ja Carlos Reutemanni) ja Brabhami (ennekõike Nelson Piquet) ning kahe Prantsuse meeskonna Ligieri (Didier Pironi ja Jacques Laffite) ja Renault (Jean-Pierre Jabouille ja Rene Arnoux) vahel.
1980. aastal tehti lõpuks kohustuslikuks igale F1 etapile alalise meditsiinikeskuse rajamine, et kiiresti õnnetustesse sattunud piloote päästma hakata.
Ometi ei suudetud ka sel aastal ühe piloodi surma vältida, küll väljaspool F1 sarja, testides Hockenheimi rajal sai 1. augustil surma Patrick Depailler. Nüüd Alfa Romeo masinaga sõitnud Depailler, kelle kontol kaks etapivõitu kahest eelmisest aastast, ei suutnud finišeerida kordagi 1980. aastal, testil rajalt välja lendamine oli juba ebaõnne viimane piir.
1. etapp Argentina GP
13. jaanuaril 1980 reastusid autod Buenos Airesi rajale, mis oli niivõrd auklik ja lagunev, et piloodid tahtsid juba avalikku boikotti korraldada, korraldajad jõudsid viimasel hetkel teed vaid osaliselt lappida. Parimast ruudust startinud Jones küll võitis etapi, olles paaril korral rajalt välja sõitnud.
Brasiillase Nelson Piquet järel sai aga ootamatult koha poodiumil soomlane Keijo "Keke " Rosberg. See jäi tema üheks väheseks välgatuseks enne, kui ta 1982. aastal juba Williamsi rooli istus. Prantslane Alain Prost sai oma debüüdil kohe kuuenda koha.
- 1 Alan Jones AUS Williams-Ford 9
2 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 6
3 Keke Rosberg FIN Fittipaldi-Ford 4
4 Derek Daly IRL Tyrrell-Ford 3
5 Bruno Giacomelli ITA Alfa Romeo 2
6 Alain Prost FRA McLaren-Ford 1
2. etapp Brasiilia GP
Ka Interlagose rajaga polnud parem lugu, kuigi boikotist ei saanud seegi kord asja. Parima stardikoha sai Renault-mees Jabouille, kelle turbo ütles juba poolel teel üles. Teisest ruudust startinud Ligieri mees Pironi jäi finišis neljandaks, võidu sai aga teine Renault' juht Arnoux.
- 1 René Arnoux FRA Renault 9
2 Elio de Angelis ITA Lotus-Ford 6
3 Alan Jones AUS Williams-Ford 4
4 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 3
5 Alain Prost FRA McLaren-Ford 2
6 Riccardo Patrese ITA Arrows-Ford 1
3. etapp Lõuna-Aafrika GP
Kyalami rajal oli täielik prantslaste pidu, kuigi Jabouille ei suutnud seegi kord oma parimat stardiruutu edukaks finišiks vormistada. Aga Renault oli ikkagi peajagu Ligierist üle.
- 1 René Arnoux FRA Renault 9
2 Jacques Laffite FRA Ligier-Ford 6
3 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 4
4 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 3
5 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 2
6 Jochen Mass GER Arrows-Ford 1
4. etapp USA lääneranniku GP
Long Beachis suutis Nelson Piquet juba parimale stardikohale lisaks ka karjääri esimese etapivõidu saada (karjääri lõpuks, 1991, kuhjus tal neid kokku 23). Ja vana rebane Fittipaldi täiendas brasiillaste pidu kolmanda kohaga.
- 1 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 9
2 Riccardo Patrese ITA Arrows-Ford 6
3 Emerson Fittipaldi BRA Fittipaldi-Ford 4
4 John Watson GBR McLaren-Ford 3
5 Jody Scheckter RSA Ferrari 2
6 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 1
5. etapp Belgia GP
Zolderi rajale startis esimesest ruudust Jones, kuid prantslane Pironi oli sõiduga siiski temast üle. Arnoux jätkas aga sarja liidrina.
- 1 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 9
2 Alan Jones AUS Williams-Ford 6
3 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 4
4 René Arnoux FRA Renault 3
5 Jean-Pierre Jarier FRA Tyrrell-Ford 2
6 Gilles Villeneuve CAN Ferrari 1
6. etapp Monaco GP
Williamsi ja Ligieri duelli nähti ka Monte Carlos, kuna Renault oli ajutiseks oma vormi kaotanud. Pironi startis parimast ruudust, aga katkestas, Williamsitest vedas finišisse ja võiduni välja vaid Reutemann, oma karjääris juba kümnendat korda. Aga sarja liidriks kerkis hoopis Brabhamil Piquet.
- 1 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 9
2 Jacques Laffite FRA Ligier-Ford 6
3 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 4
4 Jochen Mass GER Arrows-Ford 3
5 Gilles Villeneuve CAN Ferrari 2
6 Emerson Fittipaldi BRA Fittipaldi-Ford 1
Hispaania GP
Vähemalt startides Jarama rajal oli see etapp veel MM-sarja seitsmendaks etapiks, aga järgnenud juriidiline jõukatsumine rahvusvahelise alaliidu ja konstruktorite vahel põhjustas etapi tühistamise.
Ehk kuigi Alan Jones etapi võitiski, ta punkte juurde ei saanud. Parimast ruudust oli startinud Laffite.
- 1 Alan Jones AUS Williams-Ford
2 Jochen Mass GER Arrows-Ford
3 Elio de Angelis ITA Lotus-Ford
4 Jean-Pierre Jarier FRA Tyrrell-Ford
5 Emerson Fittipaldi BRA Fittipaldi-Ford
6 Patrick Gaillard FRA Ensign-Ford
7. etapp Prantsuse GP
Ja siis jõuti prantslaste kodurajale, mis kandis Paul Ricardi nime. Esireast startisid Laffite ja Arnoux, kuid seekord näitas Alan Jones oma Williamsil kõikidele teistele tagatulesid ja tõusis ise juba 28 punktiga sarja üldliidriks. Piquet'l koos 25, Arnoux'l ja Pironil 23.
- 1 Alan Jones AUS Williams-Ford 9
2 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 6
3 Jacques Laffite FRA Ligier-Ford 4
4 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 3
5 René Arnoux FRA Renault 2
6 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 1
8. etapp Briti GP
Karussell jätkus Brands Hatchi rajal. Ligierid (Laffite ja Pironi) seekord kõrvuti esireas, aga kumbki finišisse ei jõudnud. Renault'de sõit oli veelgi kehvem. Piquet nurjas siiski Williamsi kaksikvõidu. Jonesil koos 37, Piquet'l 31 punkti. Tiimidest ka Williamsil juba selgem edu Ligieri ees.
- 1 Alan Jones AUS Williams-Ford 9
2 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 6
3 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 4
4 Derek Daly IRL Tyrrell-Ford 3
5 Jean-Pierre Jarier FRA Tyrrell-Ford 2
6 Alain Prost FRA McLaren-Ford 1
9. etapp Saksamaa GP
Hockenheimringile startisid esireast Jones ja Jabouille, neist finišisse jõudis vaid Jones. Kuid nüüd näitas Laffite Willimasitele oma tagatulesid.
Alfa Romeo, kuigi oli äsja kaotanud oma nimekaima piloodi Depailleri, kes samal rajal üheksa päeva varem hukkus, tõi Giacomelli punktile. Meeskond, mis oli ülivõimsa liidrina lahkunud F1 sarjast 1951. aastal ja 1979. aastal juba palju tagasihoidlikumalt tagasi tulnud, korjas küll järgmistel aastatel veel poodiumikohti, aga mitte enam võite.
- 1 Jacques Laffite FRA Ligier-Ford 9
2 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 6
3 Alan Jones AUS Williams-Ford 4
4 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 3
5 Bruno Giacomelli ITA Alfa Romeo 2
6 Gilles Villeneuve CAN Ferrari 1
10. etapp Austria GP
Österreichringil sai Renault oma autod jälle käima, kuigi parimast ruudust startinud Arnoux langes lõpuks punktikohtadelt välja, tõi Jabouille siiski võidu koju. Jonesi liidrikohta MM-sarjas aga ei ohustatud.
Muide Nigel Mansell tegi sellel rajal oma debüüdi, kuid tema Lotus siiski finišisse välja ei jõudnud.
- 1 Jean-Pierre Jabouille FRA Renault 9
2 Alan Jones AUS Williams-Ford 6
3 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 4
4 Jacques Laffite FRA Ligier-Ford 3
5 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 2
6 Elio de Angelis ITA Lotus-Ford 1
11. etapp Hollandi GP
Zandvoorti rajal olid esireas jälle Arnoux ja Jabouille, neist finišeeris Arnoux küll teisena Piquet järel. Jonesil koos endiselt 47, Piquet'l juba 45 punkti.
- 1 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 9
2 René Arnoux FRA Renault 6
3 Jacques Laffite FRA Ligier-Ford 4
4 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 3
5 Jean-Pierre Jarier FRA Tyrrell-Ford 2
6 Alain Prost FRA McLaren-Ford 1
12. etapp Itaalia GP
Monzas murdsid end kvalifikatsiooniga esiritta jälle Renault'd Arnoux ja Jabouille, aga punktivõtjaid neist ei olnud. Piquet ja Jones võitlesid juba palju kõrgema preemia eest. Ja nüüd oli Piquet peal ka kogu hooaja arvestuses 54 punktiga Jonesi 53 vastu. Reutemannil 37 punktiga vaid teoreetiline šanss MM-tiitlile. Williams võitis aga juba konstruktorite karika.
- 1 Nelson Piquet BRA Brabham-Ford 9
2 Alan Jones AUS Williams-Ford 6
3 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 4
4 Elio de Angelis ITA Lotus-Ford 3
5 Keke Rosberg FIN Fittipaldi-Ford 2
6 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 1
13. etapp Kanada GP
Montreali Île Notre-Dame rajal startisid eest Piquet ja Jones, kuid Piquet auto ei pidanud lõpuni vastu. Kuna kokku läks 14 etapist arvesse vaid kümme parimat, tagas Jones tegelikult sellega ka MM-tiitli.
Renault' juht Jabouille vigastas oma jalgu avariis aga nii palju, et ta tuli autost välja lõigata.
- 1 Alan Jones AUS Williams-Ford 9
2 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 6
3 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 4
4 John Watson GBR McLaren-Ford 3
5 Gilles Villeneuve CAN Ferrari 2
6 Héctor Rebaque MEX Brabham-Ford 1
14. etapp USA (idaranniku) GP
Algselt oli plaanis korraldada lausa kolm F1 etappi USA pinnal, aga hooaja viimaseks kavandatud Caesars Palace Grand Prix Las Vegases jäi siiski ära.
Watkins Gleni rajal sõideti seega viimane etapp ja parimast ruudust startis kõigile ootamatult Bruno Giacomelli Alfa Romeol. Alles 32. ringil sai Jones temast mööda ja finišeeris maailmameistrina ka viimase etapi võitjana. Piquet katkestas. Ka Giacomelli jäi raja äärde.
- 1 Alan Jones AUS Williams-Ford 9
2 Carlos Reutemann ARG Williams-Ford 6
3 Didier Pironi FRA Ligier-Ford 4
4 Elio de Angelis ITA Lotus-Ford 3
5 Jacques Laffite FRA Ligier-Ford 2
6 Mario Andretti USA Lotus-Ford 1
F1 autode MM aastal 1980:
- 1 Alan Jones Williams 67
2 Nelson Piquet Brabham 54
3 Carlos Reutemann Williams 42
4 Jacques Laffite Ligier 34
5 Didier Pironi Ligier 32
6 René Arnoux Renault 29
7 Elio de Angelis Lotus 13
8 Jean-Pierre Jabouille Renault 9
9 Riccardo Patrese Arrows 7
10 Jean-Pierre Jarier Tyrrell 6
Jones oli juba teine austraallasest vormel ühe maailmameister Jack Brabhami (1959, 1960 ja 1966) järel.
Konstruktorite karikas:
- 1 Williams 120
2 Ligier 66
3 Brabham 55
4 Renault 38
5 Lotus 14
6 Tyrrell 12
7 Fittipaldi 11
8 Arrows 11
9 McLaren 11
10 Ferrari 8
11 Alfa Romeo 4
Frank Williamsi rajatud meeskond oli alates 1969. aastast sõitnud küll teiste valmistatud autodega, kuid oma nime all tõi ta masina välja juba 1975. aastal (1976 hooajal Wolf-Williams). Ometigi, praeguse meeskonna ajalugu alustatakse siiski 1977. aastast. Järgnenud aastatel on tänaseks kogunenud juba üheksa konstruktorite karikat ja seitse MM-tiitlit, viimati 1997. aastal.
F2 autode Euroopa meistriks tuli inglane Brian Henton autol Toleman-Hart, kes küll varem ja hiljem F1 sarjas startides punktikohti ei saanudki. Derek Warwick ja Teo Fabi, keda ta selles sarjas edestas, olid hiljem oluliselt edukamad.
Ameeriklaste CART-sarjas (ühtlasi ka Indy 500-l) võidutses aga Johnny Rutherford autol Chaparral-Cosworth Bobby Unseri ja Tom Sneva ees.
