VIDEO: Voyager 1 teekond Päikesesüsteemist välja, andmeid laekub sealt endiselt

Täna 40 aastat tagasi, 5. septembril 1977 alustas oma lõputut lendu maailmaruumis kosmosesond Voyager 1, ja kuigi tänaseks ongi jõutud juba Maast ligemale 20 miljardi kilomeetri kaugusele, jätkab aparaat oma ajast-arust seadmetega ikka veel infoedastust Maale.

Selle üle, kas Voyager 1 tegelikult on Päikesesüsteemist väljunud või on alles teel tähtedevahelisse ruumi, on põhjust tõsiselt vaielda, sest Päikesesüsteemi suurus pole tingimata üksmeelse kokkuleppe asi.

• Ühest küljest arvestatakse päikesetuule (Päikesest lähtuvate laetud osakeste) vaibumist ehk heliopausi umbes 121 astronoomilise ühiku (au) kaugusel Päikesest, milleni Voyager 1 jõudis esimese aparaadina aastal 2012.
• Teisalt on aga olemas veel Päikese gravitatsioonivälja kuuluv piirkond nn Öpik-Oorti pilv alates 2000 - 5000 au-st kuni 50 000 - 200 000 au kauguseni Päikesest, kuhu Voyager niipea veel jõudmas ei ole. Täpsemini, sinna jõudmiseks kulub vähemalt 300 aastat.

Täna jätkab Voyager 1 liikumist meist 139,59 au kaugusel kiirusega enam kui 60 000 kilomeetrit tunnis, sellest paar nädalat varem teele saadetud kaksiksond Voyager 2 aga 114,8 au kaugusel kiirusega ligemale 55 000 km/h.

Instrmunendid, mis Voyager 1-l ikka veel töötavad ja Maale andneid edastavad, mõõdavad näiteks kosmilist kiirgust, madalenergia laetud osakesi, magnetvälja ja plasmalaineid, samas kui kuus ülejäänud seadet on juba töötamast lakanud. Voyager 2 peal töötavad samad seadmed, lisaks veel plasmateaduse süsteemile. Kaamerad enam ei tööta, ehk pilti sealsest regioonist ei saa.

Viis aastat varem teele saadetud kosmoseaparaat Pioneer 10, millega igasugune side katkes juba 14 aastat tagasi, peaks heliopausi jõudma 2018. aasta esimesel poolel, praegu on aparaat Maast 17,8 miljardi km kaugusel. Voyager 2 peaks heliopausi jõudma 2019. aastal.