Madis Messimas: Sindi ujula ehitus ei tohi takistada paisu lammutamist
Ehkki paar aastat tagasi ütles keskkonnaministeerium avalikkusele, et Sindi paisu avamine võib toimuda juba 2018. aastal, räägitakse nüüd hoopis 2023. aastast. Ettekäändeks tuuakse väliujula rajamise vajadus.
Olen u 4 aastat olnud osaline Sindi paisu likvideerimise ümber käivas protsessis. Osalesin ka 16. augustil Pärnus Keskkonnaameti ruumides toimunud paisuga seotud ujula projekti esitlusel. Ilmselt on Sindi linnapea surunud tammi lammutamise projekti määravaks kaasosaks ujula rajamise.
Paraku on selgunud, et ujula projekti teostamiseks tahetakse süvendada üle 100 meetri pikkusel lõigul jõgi ujula kohas 2 meetri sügavuseks. Esitasin nõupidamisel samad küsimused ja vastustest selgus, et ei ole arvestatud turvalisusega ning lahendusi on välja pakutud ainult see üks, mis on ebanormaalne. Ei ole arvestatud kiire vooluga, määruses lubatud sügavusega, keeristega ega ka loomuliku madalama vee temperatuuriga kui see praegu on.
Arvesse ei ole võetud:
1. Suurt riski inimelule, kuna tammi lammutamise järgselt tekkib sellel lõigul kiire vool. Vanasti oli konkreetne nõue, et supluskohas ei tohi voolu kiirus ületada 0,5 m/s.
2. Kuna süvendada plaanitakse kahe kärestiku vahelist lõiku, tähendab, et selles lõigus tekitatakse kunstlikult jõulisi keeriseid ja hauakohti. Sisuliselt jääb mulje, et projektis ei arvestata uue jõe laiusega, mis tegelikult võib olla umbes vaid 30-50 m laiune
ja seega ei mahu sinna ohutu ujula. Tegelikuses haaraks ujula enda alla poole jõe laiusest.
3. Eestis kehtib määrus nr. 74- "Nõuded suplusveele ja supelrannale”, mille olemasolust ei olnud projekti esitlejad teadlikud. Väike lõik sellest: (3) Supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta ja veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Vee sügavus supluskoha üldkasutatavas osas ei tohi ületada 1,8 m ja suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast eraldatud hoiatusmärkidega.
4. Nimetatud piirkonnal paiknevad mitmed kaitsealad ja kogu jõgi on tegelikult kaitseala, nii ei tohiks olla seal inimtegevus üldse lubatud, välja arvatud inimtegevuse mõjutuste likvideerimine (EL Vee direktiiv, Veeseadus, S, Põhiseaduse § 5 kui põhialused, Keskkonnavastutuse seadus, Looduskaitseseadus jne).
Näiteks ütleb Veepoliitika direktiiv 2000/60/EÜ: tuleb saavutada kõikide vete hea seisund aastaks 2015. Hea ökoloogilise seisundi klass tähendab aga väga vähese inimtegevuse mõjuga ning looduslikule seisundile väga lähedase seisundiga veekogu.
Kuna ujula projekt on veel algusjärgus, alles algatatakse keskkonnamõjude hindamine ning ujula töid tahetakse teostada kindlasti tammi lammutusega samaaegselt, siis on lammutustööde algus lükatud edasi. Kohtumisel nimetati umbmääraselt 2023. aastat.
Minu arvamus on, et see üritus võib üldse luhtuda. Ujula jaoks peaks olema mitu varianti, mille vahel saaks teha õige valiku. Seda saaks aga teha alles pärast tammi lammutamist, kui on selgunud, milliseks jõgi on loomulikumates tingimustes kujunenud.
