Maavälise elu otsijad tuvastasid vaid mõne tunniga viisteist kaugest galaktikast lähtuvat raadiosignaali
Viimase kümne aasta jooksul on astronoomid tuvastanud kosmoses liikuvaid erakordselt tugevaid lühikesi raadiolainete purskeid või plahvatusi. Inglisekeelne termin, mida nende puhul kasutatakse, on FRB (fast radio burst) ja esimene neist avastati aastal 2007. Need kestavad vaid mõne millisekundi, ent genereerivad sel hulgal energiat, mis on võrreldav 500 miljoni Päikese omaga.
Aastal 2015 tuvastati esimene selline purse, mis kordus. Selleks osutus üks aastal esmakordselt aastal 2012 avastatud sähvatus nimega FRB 121102. Kasutades USA-s New Mexico osariigis asuvat teleskoobisüsteemi suudeti purske algallika asukoht paika panna ning sai selgeks, et see paikneb meist kolme miljardi valgusaasta kaugusel asuvas kääbusgalaktikas. Sealt lähtuvaid purskeid on registreeritud üle 150, aga mis neid põhjustab, pole teada.
Laupäeval tuvastatud pursked registreeriti USA-s Lääne-Virginias asuva Green Banki raadioteleskoobi poolt, mis just FRB 1121102 suunda seatud oli. Viie tunni jooksul salvestas instrument 400 terabaiti andmeid. Kui maavälise elu otsingutega tegeleva Breakthrough Listeni teadlased neid analüüsisid, olid nad väga üllatunud. Leiti, et andmekogum ei olnud lihtsalt mitte üks suur raadiolainete purse, vaid koosnes viieteistkümnest eristatavast väiksemast. Võrdluseks - mullu tuvastati poole aasta vältel 83 vaatlustunniga vaid üheksa purset.
Eriliseks teeb need ka see, et laupäeval registreeritud signaalid olid varasematest märksa kõrgema sagedusega, kõrgeima sagedus jäi 7 GHzi ümber.
"Vaatlused näitavad, et FRB 121102 on praegu tavapärasest märksa aktiivsem," kirjutas uurijatemeeskond esmaspäeval väljaandes Astronomer`s Telegram. "Tänu salvestatud andmete kõrgele lahutusvõimele saame pursete omadusi varasemast märksa täpsemalt mõõta."
Mis aga nende pursete põhjustajaks olla võis? Breakthrough Listen ütleb, et nende nii kiire üksteisele järgnemine teeb ebatõenäoliseks, et nende põhjustaja võis olla mõni kosmiline kataklüsm nagu näiteks surev must auk. Tulnukate koha pealt tuleks kindlasti enne kõik teised astronoomilised võimalused välistada ja praeguste andmete põhjal seda teha ei saa. Pealegi - kui raadiolained oma kodugalaktikast väljusid, oli meie Päikesesüsteem vähem kui kaks miljardit aastat vana, lihtsaima hulkrakse eluni oli veel miljard aastat ja seetõttu poleks me olnud kõige mõttekam sihtmärk.
