Kelle muna leiti Kukruse iidsest hauast?
2009. aasta novembrikülmas Tallinn-Narva maantee ehitusel leidis kopajuht praeguseks kuulsaks saanud Kukruse matmispaiga. Rikkalike hauapanustega Kukruse memme üheks saladuslikuks hauapanuseks on ka hästi säilinud linnumuna. Tartu ülikooli ornitoloogid kutsuti appi pea 800 aastat vana linnumuna määrama.
Metall ja keraamika säilivad maapinnas suhteliselt hästi, seepärast leitakse arheoloogide poolt tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid hauapanustena sageli. Orgaanilised materjalid nagu toit ning puit aga lagunevad kergesti; säilivad vaid nende mineraalsemad osad, näiteks luud või ka munakoored, millest viimased kipuvad maapinnas toimuvate protsesside tõttu purunema. Koore tükke on aga keeruline muneja liigini määrata.
Lindude mune on Eestis olevatest haudadest võrreldes teiste loomsete materjalidega leitud vähe. Arvukamalt on Eestis toimunud väljakaevamistelt leitud munakoorte jäänuseid keskaegsete linnade lampkastidest, kuhu heideti ka toidujäätmeid; rauaaegsed (500 eKr - 1200 pKr) leiud on aga kogu Ida-Euroopa aladel haruldasemad.
Aastatel 2009 - 2010 toimusid 12. - 13. sajandist pärinevate säilmete väljakaevamised Kirde-Eestis Kukrusel. Seal leiti linnumune neljast hauast, millest kahes, rikkalike hauapanustega naise matuses, olid munad säilinud piisavalt hästi munade liigilise kuuluvuse määramiseks.
Loe edasi siit
