VANAD FILMIKAADRID 1989 | Savisaar helikopteriga Balti ketti imetlemas ja Marju Lauristin Hirvepargis kõne pidamas
23. augustil 78 aastat tagasi ehk aastal 1939 kohtusid Moskvas NSV Liidu Välisasjade rahvakomissariaadi rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop, kes sõlmisid vastastikuse mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Just selle pakti salaprotokollid muutsid Euroopa saatust, sest kokku lepiti Teise maailmasõja alguskuupäev ning ka Balti riikide tulevik - meie olime määratud Nõukogude Liidu koosseisu.
Juulis 1987 saatsid endised poliitvangid Lagle Parek, Heiki Ahonen, Tiit Madisson ja Jan Kõrb laiali avaliku kirja, milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist. 23.augustil ehk täpselt 48 aastat pärast pakti sõlmimist oli Raekoja platsile planeeritud pooleteisttunnine miiting meenutamaks NSV Liidu ja Saksamaa lepingu tagajärgi. Inimesi kutsuti läbi Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa. Tegemist oli esimese rahvusliku kodanlikualgatusliku meeleavaldusega, mille eesmärk oli ajaloolise tõe jaluleseadmine.
Toimumisluba tühistati viimasel hetkel, aga ohjad haaras endale Heiki Ahonen, kes suunas inimesed uude sobivasse koosolekupaika - Hirveparki. Inimesed sammusid loosungitega läbi linna ning kohale jõudes pidas avakõne Tiit Madisson, lisaks võtsid sõna ka Lagle Parek, Heiki Ahonen, Erik Udam, Villu Rooda, Jüri Mikk, Roman Bode, Kalju Mätik ning luuletustega esinesid Merle Jääger ja Raivo Raav. Muuhulgas avalikustati esmakordselt lepingu tagajärjel kaotatud inimelude arv ning tõstatati ka Eesti omariikluse küsimus. Sündmus käivitas ühiskonnas arutelusid ning mõjus julgustavalt ka teistele aktivistidele ning poliitgruppidele.
Kaks aastat hiljem ehk 23. augustil 1989 (täpselt 50 aastat pärast MRP allkirjastamist) toimus aga üks muljetavaldavamaid aktsioone Eesti ja Baltikumi ajaloos - Balti kett. Soov avaldada meelt, saavutada rahvusvahelist tähelepanu ning näidata Baltimaade ühiseid vabadussoove kulmineerus just selle massidemonstratsiooniga, kus kolme riigi kodanikud ühendasid käed Tallinnast Vilniuseni.
Sama aasta 24. detsembril tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress Molotovi-Ribbentropi pakti ning salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.