Ühendriikide mereväe raskeristleja USS Indianapolis etendas olulist rolli Teise maailmasõja ajaloos, transportides muu hulgas lõpuks Jaapanile heidetud tuumapommide koostisosi.

Aluse saatus osutus aga süngeks: veidi enne sõja lõppu laskis Jaapani allveelaev Indianapolise põhja ning hoolimata viimase 72 aasta jooksul korraldatud arvukatest uurimisekspeditsioonidest pole selle vrakki seni keegi leida suutnud.

Viimaks aitas mõistatuse lahendada nüüdisaegne tipptehnika. Ettevõtte Microsoft ühe asutaja Paul Alleni uurimisalus R/V Petrel leidis laeva Filipiini mere põhjast. Avastusele aitasid kaasa varasemast täpsem eelinformatsioon ja Petreli pardalt vette lastud kaugjuhitav uurimisvarustus.

Ajaloolane dr Richard Hulver oli otsustanud, et Indianapolise viimne puhkepaik peab jääma algselt uppumispaigaks peetud punktist lääne poole. Tema veendumuse tõendamine nõudis aga väga erilist aparatuuri.
Foto: twitter.com/PaulGAllen

Esmalt kasutasid Petrelil seilanud uurijad mehitamata allveesõidukit Hydroid Remus 6000, mis suudab sukelduda umbes 5500 meetri sügavusele ning hüdrolokatsiooni- ja sügavusmõõteseadmetega seirata umbes 1500 ruutkilomeetri suurust ala.

Kui Hydroid Remus midagi leidis, laskis töörühm vette teise kaugjuhitava seadme BXL 79, mis allveesõiduki avastusele lähemale sukeldus ja sellest videoülesvõtte tegi.

Sügavuses, milles aparaadid töötasid, on uuringute läbiviimine mehitatud seadmetega ka parimal juhul ebapraktiline.

Põhjalikum töö Indianapolisega on alles algusjärgus. Petrel tegeleb nüüd vraki uurimisega. Kavandamisel on ametlik auavaldustseremoonia laeva meeskonnale, s.h 22 tänaseni elus olevale meeskonnaliikmele.

Ent ka ainuüksi aluse leidmine on juba suur saavutus, kuna tegi lõpu eluga pääsenute ja nende perekondade piinavale teadmatusele. Samuti kinnitab avastus veenvalt, et nüüdisaegsel allvee-uuringutehnikal on fantastiliselt palju ja mitmekesiseid rakendusvõimalusi.

Paul Alleni jaoks polnud see esimene suurem uurimisretk — varem on ta merepõhjast üles leidnud Jaapani sõjalaeva Musashi ja Ühendkuningriigi lahinguristleja HMS Hood laevakella.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena