Sobiv koht pealinnale: kas parim paik on riigi keskel või selle servas?
Riike, kes ajaloos oma pealinnu nihutanud, on palju, kuigi sageli pole selline nihutamine suurt edulugu kaasa toonud. Paljud mereriigid on eelistanud pealinnana näha pigem suuri sadamalinnu, mis reeglina paiknevad siiski riigi servas, näiteks Tallinn, kuna kaubandus on siiski tähtsam kui võim.
Kuid on ka riike, mis on pannud pealinna meelega oma geograafilisse keskmesse, lootuses nii parandada riigi koospüsimist. Sellele tugineb ka nüüd Venemaal kõlanud idee viia riigi pealinn Moskvast kaugemale itta, näiteks Jekaterinburgi.
Ometi teame me ennekõike Belgia näitel, et asjad nii lihtsad ei ole. Riigi geograafiline kese paikneb Brabandi regioonis, mille ajalooline keskus Brüssel on pigem olnud probleemiks jõuvahekordade selgitamisel flaamide ja valloonide vahel See oli lahendatav vaid Brabandi poolitamisega ja Brüsselile kakskeelse eristaatuse andmisega 1995. aastal. Linnas on enam kui miljon elanikku, ehk kümnendik kogu riigi rahvastikust.
Hispaania on riik, mille pealinn väidab end õigustatult paiknevat riigi keskmes, kuigi jah, kaugeimad lõunarannikualad võivad vastu vaielda. Madrid oli koht, kus Kastiilia ja Aragoni koostöö sündis, mis viis hiljem nende liitumisele Hispaaniaks, kuigi täpsemat daatumit paika panna on isegi võimatu, oli see siis aastal 1516 või 1556. Igatahes, 1561. aastal kolis õukond juba Madridi, kuigi seaduslikult tunnistati Madrid pealinnaks alles 1931. aasta põhiseadusega. 16. sajandi keskel elas Madridis 30 000 inimest, täna enam kui kolm miljonit, koos äärelinnadega elab selles regioonis 14 protsenti kogu riigi rahvastikust.
Prantsusmaa tahab samuti väita, et Pariis olla riigi geograafiline kese, kuigi tegemist on selge valega. Kaugus Pariisist on just üks põhjus, miks Languedoc ja üldse riigi lõunaosa pealinnaga rahul pole. Pariis tehti Gallia pealinnaks juba roomlaste võimu ajal (Lutetia Parisiorum), ja on püsinud sellena läbi enamiku hilisemast ajaloost. Kui me otsiks sobivamat keskpunkti, peaks me rändama kuskile Bourges'i ja Clermont-Ferrandi vahelisele alale, kuid seal pole isegi ühtki suuremat linna. Bourgesis on vaid 66 000 elanikku, Clermont-Ferrandis 141 000, kuigi kunagise arvernide, hilisema Auvergne'i regiooni keskusena on Clermont-Ferrand (Nemessos) omanud suurt tähtsust viimati siis, kui arvernide pealik Vercingetorix roomlastele vastupanu osutas. Täna on Pariisis üle kahe miljoni elaniku, pealinna laiendatud regioonis aga kümme miljonit, ehk kuuendik riigi rahvastikust.
Poola pealinn Varssavi sobis riigi keskpaigaks paremini 1939. aasta eelsetes piirides, mis sisaldas ka tänaseks Leedu, Valgevene ja Ukrainaga liidetud alasid. Praegu on ta riigis nihkega itta, samas kui keskpunkt riigis paikneks pigem Lodzi naabruses. Varssavi rajati u 1300 esmalt Masoovia keskusena, Poola-Leedu riigi pealinnaks sai aga 16. sajandi lõpus seetõttu, et asus enamvähem Poola riigi senise keskuse Krakowi ja Leedu riigi keskuse Vilniuse vahel. Praegu elab Varssavis 1,7, äärelinnadega koos 3,1 miljonit inimest, ehk vähem kui kümnendik riigi rahvastikust, Lodzis elab äärelinnadega koos 1,4 miljonit.
Inglismaa ja Suurbritannia pealinn London sai selle positsiooni samuti juba roomlaste võimu ajal (Londinium, u aastal 50 maj) ja on kõik segadusteajadki pealinnana üle elanud. Linna positsioon lähedal merele võimaldas riigil suureks mereriigiks kujuneda ja üleilmse koloniaalimpeeriumi keskmena ei pandud Londonis ehk tähelegi, et Šotimaa liiga kaugele jääb. Koos äärelinnadega elab Londonis 10 - 14 miljonit elanikku, ehk viiendik riigi rahvastikust.
Enamiku Läänemere äärsete riikide pealinnad (Rootsis Uppsala, Sigtuna, Stockholm, Soomes Turu ja Helsingi, Eestis Tallinn, Lätis Riia, Taanis Kopenhaagen, lisaks ka Norras Oslo) on võimalikult lähedal merele ja kaubateedele, mis tähendab, et pealinna staatuse määras asukoht pigem riigi servas, mitte keskel. Kui näiteks Norras, Rootsis või Soomes geograafilist keset taga ajada, peaks pealinn kolima hõredamalt asustatud aladele.
Lätis on küll Riia siiski suhteliselt keskel, Eestis peaks me aga keskpunkti otsides ehitama pealinna hoopis kuskile Türi, Põltsamaa ja Suure-Jaani vahele. Samas on aga siin midagi tasakaalust täiesti ära läinud, sest Riias elab juba ligemale pool Läti rahvastikust, Tallinnas aga enam kui kolmandik. Muu riik sureb aegamööda välja.
Mainiks veel riike Euroopas, mille pealinn asub suhteliselt keskel: Valgevene ja Minsk, Itaalia ja Rooma, Bosnia ja Sarajevo, Ungari ja Budapest.
Enamik pealinnu Euroopas paikneb hoopis riigi serval, lähemal merele või mõnele konkreetsele naaberriigile.
