Oma lõpuks valmistuv kosmosesond Cassini sööstis läbi Saturni atmosfääri
Nii sukeldus aparaat eelmisel nädalavahetusel korraks ka planeedi atmosfääri ülemistesse kihtidesse. Tegemist on esimese sellise sööstuga kokku viiest kavandatust, lähimal hetkel jõuti umbes 1600 km kõrgusele Saturni ülemistest pilvedest, kusjuures Cassini võttis ka esimesi atmosfääriproove, et neid annaks Maal analüüsida.
Saturn on planeet, mis kiirgab välja rohkem energiat, kui Päikeselt vastu võtab, ehk kaotab ennekõike gravitatsioonilist energiat," iseloomustas Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) Cassini-projekti teadlane Nicolas Altobelli BBC-le. Sellest, millises vahekorras sealses atmosfääris on vesinikku ja heeliumi, peaks saama teha järeldusi ka Saturni sisemuse kohta.
NASA kosmoseaparaat Cassini saadeti teele aastal 1997 ja seitsmeaastase lennu järel asetus ta ka esimese tehiskaaslasena Saturni orbiidile. Cassini toimetas kohale ka ESA maanduri Huygens, mis 2005. aasta jaanuaris laskus sealsele kuule Titanile.
13 aasta jooksul on aparaat Maale saatnud tohutult uut informatsiooni meie päikesesüsteemi kuuenda planeedi kohta, mis kujutab endast gaasihiiglast, üheksa korda suurema raadiusega kui Maa, kuigi tiheduselt on ta võrreldav vaid kaheksandiku Maaga.
Eelmisel laupäeval algas seega Cassini tegevuse viimane järk, esimesel sellisel orbiidil riivates Saturni atmosfääri, järgmistel orbiitidel aga sukeldudes järjest sügavamale, kuni lõpliku ärapõlemiseni sealsetes gaasikihtides 15. septembril. Enne seda on sukeldumised sealsesse atmosfääri plaanis 20. ja 27. augustil, 2. ja 9. septembril.
NASA tahab nende sukeldumiste abil saada ka täpsema mõõdu, et fikseerida Saturni ööpäeva pikkus, seni on teada umbkaudne pöörlemise rütm, veidi enam kui kümme ja pool Maa tundi. Saturni aasta on aga enam kui 29 Maa aastat pikk, varasemate mõõtmiste järgi 25 000 sealset ööpäeva.
