Mida me skandaalsest Peter Madsenist ja tema katsetest rakettide ja allveelaevadega tegelikult teame

Meedia on täis artikleid ja spekulatsioone seoses sellega, et eelmisel neljapäeval Taani amatöörinseneri Peter Madseni allveelaevaga sõitma läinud Rootsi vabakutseline ajakirjanik Kim Wall kadunuks jäi. Vastuseid pole aga seni praktiliselt ühelegi suurele küsimusele.

Taani võimud tõid juba reedel allveelaeva C3 Nautilus seitsme meetri sügavuselt merepõhjast üles, kuid ka veest tühjaks laskmine ei võimaldanud sellest leida mingeid asitõendeid Walli kadumise kohta. Vähemalt esialgu kinnitatakse, et Madsen uputas oma allveelaeva meelega.

Madsen ise, kes võimaliku tapmise eest vahi all, on andnud vastuolulisi tunnistusi. Esmalt väitis ta, et jättis Walli kaldale ja sõitis ise edasi, hiljem on ta sellest väitest aga taganenud. Mida ta nüüd väidab, Taani politsei ei teata. Igatahes tapmist Madsen omaks pole võtnud.

Kui Madseni algne tunnistus paika peaks, võiks lausa oletada, et vabakutseline (so ilma pideva tööandjata) ajakirjanik võiks end hoopis maa peal varjata (väljaande bt.dk arvates kuskil Rootsi pinnal), et endale suure kõmuga maailmas nime teha. Kuid see teooria ripub õhus ilma tõenditeta.

Taani politsei jaoks tõsisem kahtlus on seotud 30-aastase ajakirjaniku võimaliku seksuaalse ahistamisega 46-aastase leiutaja poolt ja järgnenud konfliktiga, mis võis lõppeda ajakirjaniku huku või kadumisega. Ka sellele pole mingeid faktilisi tõendeid.

Eile hilisõhtul olla kuskil Rootsi vetes nähtud ka mingit tumedamat eset, mis igatahes ei olnud laip. Ja täna pole seda esetki üles leitud. Igatahes on aktiivselt otsingutega ametis nii Rootsi kui Taani laevad.

Juba 2010. aastal kasutati seda allveelaeva ujuvplatvormi pukseerimiseks, et kosmosesse suunatud raketikatsetust teha. Ka sel nädalavahetusel oli allveelaeva meeskonnal kavas sõita Bornholmi saareni, kuid viimasel hetkel jäid teised maha ja Kopenhaageni esisel sõitsid merele vaid Madsen ja Wall kahekesi. Neid nähti ka allveelaeva tornist lehvitamas.

Wall ja Madsen

Kim Wall (30) on olnud vabakutseline ajakirjanik, pärit Rootsist, kuid elanud kord Hiinas, kord USA-s, ja kirjutanud vahel ka artikleid maailmanimega meediaväljaannetele New York Times, Guardian, Vice, South China Morning Post. Väidetavalt oli tal kavas Madsenist lugu toota.

Peter Madsen (46) on aga amatöörtaustaga Taani leiutaja-ettevõtja, kes 2008. aastal pani koos kaaslastega aluse idufirmale Copenhagen Suborbitals kavaga esimese puhtalt rahvaalgatuse korras valmistatud raketiga kunagi inimene kosmosse viia. Madsen tegeles raketimootorite väljatöötamisega, kuid 2014. aastal läks ta kaaslastega tülli ja alates sellest on ta ise planeerinud konkureerivat kosmoselendu omanimelise idufirmaga Raket-Madsens Rumlaboratorium.

Ilmselt ta nimest on läinud liikvele ka nn "hullu teadlase" teooria, kuigi Madseni hariduslik taust on siiani ebaselge ja teda teadlaseks pidada oleks liig. Igatahes on Madseni senised katsetused rakettidega olnud edukad. "Jaan Tatikaga" teda võrrelda ei tasu.

Madseni teiseks harratuseks, samuti koos kaaslastega, on olnud allveelaevade eraviisiline ehitamine. Ka nendega on ta olnud päris edukas.

• 2002. aastal valminud UC1 Freya tegi ligi 400 edukat sukeldumist, kuni lõpuks juba oma aja ära elanuna Øresundi põhja lasti. See oli seitse meetrit pikk prototüüp.
• UC2 Kraka oli juba 2005 valminud järgmine, 12,6 m pikk miniallveelaev, mille sõitudest pole palju teada, igatahes praegu peaks see seisma Helsingøris muuseumis.
• UC3 Nautilus valmis aga Madseni käe all aastal 2008, ning seda 17,76 m pikkust allveelaeva on kasutatud ennekõike ujuvate raketistardiplatvormide pukseerimiseks.

Kõik need allveelaevad on olnud vettpidavad, edukad projektid, kui peab paika ka nüüdne oletus, et Nautilus lasti eelmisel nädalal meelega põhja. Meelega uputamine ajal, kui ta kaaslased kaldal alust tagasi ootasid, aga ei kinnita just kapteni tervet meelteseisundit.

Taanlaste kodusõda kosmosevallutusel

Copenhagen Suborbitals on täna ligemale 50 amatööri koondav idufirma, mis on korraldanud juba seni edukaid raketikatsetusi, 26.-27. augustil on neil kavas järgmine katsetus: Nexø II Bornholmi saarelt. Järgmiseks sihiks on juba mehitatud Spica missioon, ühe inimese lend raketiga kosmose piirile ja seejärel sealt langevarjuga alla maapinnale naasmine.

Raket-Madsens Rumlaboratorium tahab sama asjaga toime tulla varasemaid sõpru ennetades aastaks 2019, kuigi sponsoritelt otsitakse raha igasuguste hooajandkeskkondade ja lausa mobiilimängude abil. UC3 Nautilus läks maksma 200 000 dollarit, võib arvata, et ka kosmoselend just eriti odav ei tule.