USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.
"Hetkel on taolistes viirustes kätkev oht kaduvväike. Tahtsime lihtsalt välja selgitada, mis on juba praegu võimalik, ja juhtida riskile tähelepanu. Kui midagi mineviku põhjal öelda saab, avarduvad võimalused sellisteks manipulatsioonideks juba lähitulevikus märgatavalt," sõnas tööd eestvedanud Washingtoni ülikooli arvutiteaduseprofessor Tadayoshi Kohno. Näiteks inimgenoomi täielik järjestamine maksis 2001. aastal umbes 100 miljonit dollarit. Täna saab hakkama umbes tuhande dollariga. Võrreldavas tempos on langenud DNA valmistamise hind.
Üha rohkem uuritakse seetõttu võimalusi, kuidas kasutada seda samaks mis loodus – info talletamiseks. Viimase aja kõige suurema saavutuste kohaselt saab mahutada ühte grammi pärilikkusainesse rohkem kui 200 000 arvuti kõvaketta jagu informatsiooni. Arvutitest tuttavate 0 ja 1 esindamiseks võetakse appi nelja erinevat tüüpi nukleotiidid: tähed A, C, G ja T.
Loe edasi siit
