Elu dinosauruste peade kohal: teadlased tuvastasid kaks ürgseimat puult puule liuglevat imetajat

Kaks Hiinast leitud 160 miljoni aasta vanust kivistist pajatavad, et juba Juura ajastul arenesid välja imetajad, kes olid võimelised esi- ja tagajäsemeid ühendavate tiivalaadsete membraanide abil puulatvade vahet liuglema. Umbes samal meetodil nagu lendoravad.

Liikide nimed on ladina keeles Maiopatagium furculiferum and Vilevolodon diplomylos.

"Need juura-ajastu imetajad olid tõepoolest esimesed liuglejad," ütles mõlema looma kohta käivate teadusuuringute kaasautor Zhe-Xi Luo Chicago Ülikoolist. Teadlane lisas, et iga uus dinosauruste ajast pärinev imetajakivistis valmistab teadlastele uue üllatuse, kuna selgub, et kauged esivanemad on olnud oma liikumisviisilt ja toitumisharjumistelt sedavõrd erinevad. See tähendab, et imetajate edukas mitmekesistumine algas juba väga kaua aega tagasi.

Võime õhus püsida on imetajate seisukohast üpris haruldane. Suurem osa imetajaid elab maapinnal, kuid nagu teame, on näiteks lendoravad ja nahkhiired võimelised ka õhus edasi liikuma, esimesed neist liuglemise ja teised lendamise teel (neid kahte tegevust eristab see, et liuglejad pole võimelised omal jõul õhku tõusma). Tänu oskusele puude vahel liuelda oli iidsetel liuglemisvõimega imetajatel võimalus pääseda ligi sellisele toidupoolisele, mis teiste loomade käpaulatusest välja jäi.

Nii Maiopatagium (tõlkes "tiibade ema") kui Vilevolodon on tänaste imetajate väga kauged sugulased. See haru, kuhu nad imetajate evolutsioonipuul kuulusid, on praeguseks täielikult välja surnud. Võrreldes tänapäevaste liuglevate imetajatega oli neil aga ka mõni väga oluline erand: nimelt, kui praegused liuglejad tihti söövad õistaimede pungi, seemneid ja puuvilju, siis Maiopatagiumi ja Vilevolodoni aegadel domineerisid taimestikus sõnajalad ja paljasseemnetaimed - sinna alla kuuluvad näiteks okaspuud, hõlmikpuutaimed ja palmlehiktaimed. Õistaimed hakkasid laiutama alles järgmisel, Kriidi ajastul. See tähendab, et Juura ajastu liuglejate toidulaud oli tänaste omast hoopis teistsugune.

Ka Maiopatagiumi luustikust leiti omapäraseid detaile. Looma tiivamembraan ja rinnaluud meenutasid lindude omi, õlavöö aga sarnanes rohkem hoopis nokklooma omale. Maiopatagium polnud kuigi suur - ta keha pikkuseks oli umbes 23 sentimeetrit ning ta võis kaaluda 120-170 grammi. Vilevolodon oli aga veel pisem, umbes 8 sentimeetri pikkune ning tema kehamass oli 35-55 grammi.

"Imetajad on oma eluviisidelt palju erinevamad kui muud tänapäevased selgroogsed, aga me tahtsime teada, kas ka tänaste imetajate eelkäijad olid samamoodi mitmekesistunud," ütles Luo. "Need kaks uut kivistist on esimesed tiivulised imetajad ja nad näitavad et tõepoolest - varased imetajad olid eluviisidelt väga mitmekesised. See tähendab, et tõenäoliselt ei domineerinud dinosaurused Mesosoikumi (keskaegkond, mille alla kuuluvad Triiase, Juura ja Kriidi ajastud) maastikku sel määral, nagu me oleme seni arvanud."