Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida tavaliselt iseloomustab krüptograafilistel ehk matemaatilistel alustel üles ehitatud turvalisus, anonüümsus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Krüptoraha kasutamise eelduseks on ligipääs internetile ning nutitelefoni või arvuti olemasolu.

Ignite ütles tänases pressiteates, et praegu seostatakse krüptoraha ennekõike Bitcoinide, plokiahela ja müntide energiamahuka digitaalse kaevandamisega. Plokiahelal baseeruvad krüptorahad vajavad alternatiivi, sest laienevat kasutajaskonda hakkavad piirama tehnilised detailid. Näiteks Bitcoinidega sai veel mõni nädal tagasi teha kuni 7 tehingut sekundis, viimaste muudatustega tõusis see nüüd aga 56 juurde. Ülekande tegemine võib võtta 10-20 minutit ning krüptoraha liigutamise vahendustasud ulatuvad suuremate tehingute puhul mitmesaja euroni.

"DAG-ahelal baseeruvad krüptorahad on neist probleemidest vabad ja Dagcoini puhul kasvab sekundis tehtavate tehingute limiit ühes kasutajate arvuga, tehing toimub vahetult ning platvormi omanikule makstav vahendustasu on praeguse kursi juures kümneid kordi väiksem kui näiteks Bitcoini puhul,“ rääkis uue krüptoraha tehnilise arenduse eest vastutava Ignite OÜ juhataja Dea Oja. DAG-ahela tehnoloogiale on seni juba loodud kaks krüptoraha (Byteball ja IOTA). Dagcoin saab olema tehiliselt neist veel samm edasi.

Dea Oja, digitaalne kaevandamine ehk siis Bitcoini müntide soetamine seisneb selles, et osa oma arvuti jõudlusest usaldatakse mingi teise eesmärgi heaks, mille eest Bitcoinis tasutakse. Teine variant Bitcoini koguda on näiteks aktsepteerida selles tehtavaid makseid. Kuidas teie arendatavat Dagcoini „saab“?

Nii see on, Bitcoine saab läbi digitaalse kaevandamise (mis on vajalik süsteemi käigushoidmiseks ja tehingute kinnitamiseks). Teine võimalus on neid osta krüptoraha börsilt või saada ülekandega mõnelt Bitcoinide omanikult. Kuna Dagcoine ei ole vaja kaevandada, siis ei toimu ka nende jagamist kaevandamise tulemusel. Dagcoinid jõuavad kasutajateni läbi toodete ostmise, teiste kasutajate (kellel on krüptoraha juba olemas) ning sügisel ka läbi avaliku krüptoraha börsi. Täpsema ülevaate leiab meie kliendi (ja krüptoraha omaniku) veebilehelt: https://dagcoin.org/en#distribution

Miks DAG-ahel on Bitcoini mudelist parem?

DAG ahel on paremini skaleeritav, ehk kasutajate lisandumisel muutuvad tehingud kiiremaks, kuna iga järgmine tehing kasutab eelmise tehingu infot. Mida rohkem on kasutajaid ehk ülekandeid, seda rohkem on tehingute infot järgmiste tarvis ja sellest tulenevalt tõuseb ka tehingute tegemise kiirus. Samuti on tehingute tegemine kaevandamise vaba, seega ei ole see nii arvutikoormuse mahukas.

Kellele on Dagcoin suunatud? Aasia riigid, nagu pressiteatest nähtub?

Projekt on tõesti suunatud Aasia turule, kus on väga palju inimesi, kellel ei ole ligipääsu klassikalisele pangakontole või selle kasutamine on nende jaoks liiga kulukas.

Millal see krüptoraha nii-öelda valmis saab?

Projekti eesmärgid ja visioon on väga mahukad ja see kestab veel mõnda aega. Uue krüptoraha lansseerimine on oktoobris, kuid arenduse poolelt tekib meil veel ennegi uudiseid. Soovime astuda tehnoloogiliselt eelkäijatest sammu edasi.

Millistes tingimustes või milliste tehingute puhul peaks üldse nn tavakasutaja krüptoraha kasutama? Kas üldse?

Mina arvan, et krüptoraha võiks eelistada teistele maksevahenditele, sest see on kiirem, turvalisem ja ülekandetasud on palju väiksemad kui pankadel. Täna ei ole krüptoraha veel nii levinud ja selle potentsiaal on rakendamata. Usun, et jõuame selle laialdasema kasutuselevõtuni läbi arendustegevuse. Mida lihtsam on seda kasutada, seda enam krüptoraha eelistatakse. Siin saame ka meie oma panuse anda.

Kaugemas perspektiivis näen tulevikku, kus iga kauba eest üle maailma saab tasuda krüptorahas ja teenustasud on tänastega võrreldes pea olematud.