WhatCari proovisõit: ajaloo uperpall, millel nimeks Range Rover Velar
Mudelinimi Velar olevat tuletatud ladinakeelsest sõnast Velare – mida võiks tõlkida kui peitma või varjama – ja oleks passinud 1970. aastal esitletud Range Roverile nagu nina pähe, sest seegi auto oli oma olemuselt suutlik „mudakoon,“ mis kängitsetud sääraste autode kohta ennenägematult šikki ülikonda, kirjutab WHATCAR?
Issand ise teab, miks nime tookord kasutusele ei võetud, ent täna on see sama aktuaalne kui 47 aastat tagasi. Velari esmaseks ülesandeks on olla betoondžunglis visiitkaardiks, mis räägib omaniku võimekusest ja peenest stiilitajust, mudas müttamise võimekus on tänapäeval juba üsna teisejärguline suurus.
Mitte et viimasega midagi lahti oleks, aga see pole esmatähtis. Velari mudelinimeks võiks olla ka PLOMM, sest uustulnuk peab täitma mudelite Evoque ja Sport vahel haigutanud tühimiku.
Lihtsustatult on see Jaguar F-Pace'iga komponente jagav linnamaastur, mida eristavad väiksemast Evoque'ist peale mõõtude pikisuunda paigutatud jõuallikad ning suuremast Sportist kergem kaal ja aeglusti puudumine.
Velari kere on valmistatud 81% ulatuses alumiiniumsulameist (lõviosas 1,1 mm paksustest paneelidest), mis tähendab seda, et sõltumata mootorist ja varustusest jääb kõigi versioonide tühimass alla 2000 kg. Mis peaks omakorda avaldama positiivset mõju nii autode sooritusvõimele kui ka mootorite joomakommetele.
Ent kergmaterjalidest kandevkerega kaasneb ka üks tagasilöök – Velar võib tõmmata kuni 2500 kg kaaluvat piduritega haagist, mitte 3500 kg kaaluvat käru nagu RR Sport seda teha võib.
Etteruttavalt peab märkima, et vähenenud veovõime ja maastikul hüpeldes enese paigal hoidmist võimaldavate korralike käepidemete puudumine on sisuliselt ainus kriitika, mille „libeda“ kerega (õhutakistusteguriks on 0.32) Velari suunas teele panna saab.
See on väikseima õhutakistusteguriga Range Rover – millele aitavad kaasa ka stiili huvides ustesse peitu pugevad ukselingid –, mis näeb välja nagu futuristlik ideeauto, millega publiku reaktsiooni esmalt testiti.
Velari pilti peaks vaatama ka iga turundaja, enne kui ta järjekordse „preemiumi“ tulekust teatamiseks kopse täis vedama hakkab.
Meeldib või mitte, ent stiili osas teeb Range Roveri uudislooming võistlejad põrmuks, milleks võiks mõõte ja suunitlust silmas pidades olla BMW X4, MB GLC Coupe ja Porsche Macan.
4803 mm pikk Velar on RR Sport-st 47 mm lühem ja Evoque-ist 433 mm pikem (telgede vahes on erinevus 49 ja 214 mm); konkurentide paistel asetub uustulnuk mudelite BMW X3 ja X5 vahele.
„Kassidega“ jagatud jõuallikad
Velari mootorid on leitavad ka Jaguari mootoriruumidest. Tippversioonidele pakutakse kaht kolmeliitrist V6-jõuallikat. Neist parem on alumisel fotol olev „õliküttel“ jõujaam, millest võetakse kahe turbokompressori toel 300 hj (4000 p/min).
Varustatuna ZF-i 8-käigulise automaatkäigukastiga, tagab see väärikalt sujuva astmevaba dünaamika, reageerides tänu madalatel pööretel kättesaadavale tegusale pöördemomendile (700 Nm @ 1500-1750 p/min) hoopis jõulisemalt kui sama töömahuga ottomootor seda teeb.
Sellise turbodiisliga varustatud Velar saavutab 100 km/h paigalt 6,5 sekundiga ja keskmiseks kütusekuluks lubatakse 6,4 l/100 km.
Kahe Vortex'i kompressoriga varustatud kolmeliitrine ottomootor on turbodiislist võimsam, saavutades 380 hj najal kiiruse 100 km/h 5,7 sekundiga, ent ka oluliselt janusem (keskmine kütusekulu on 9,4 l/100 km) ja see ei reageeri nii paindlikult, kui alustate gaasipedaali sõtkumist madalatelt pööretelt. Hoogu sisse saades on muidugi teine lugu, ent sellega kaasneb ka näiliselt kütusepaaki tekkiv auk.
