Esiteks võiks hoopis aga küsida seda, et miks mitte sellist tumedat pilve, millest välk välja sähvib ja võimsalt vihma kallab, lihtsalt äikesepilveks nimetada?

Tartu Ülikooli loodusgeograafia doktorant, atmosfääriteadlane ja raamatu "Eesti Pilveatlas" autor Jüri Kamenik, kellega Forte pilvede tekke osas konsulteeris, ütleb, et äikesepilv pole lihtsalt päris täpne termin. "Ametlikus pilvede klassifikatsioonis niisugust mõistet ei ole - ei inglise ega eesti keeles, ehkki rahva seas käibivuse tõttu on seda vahel isegi teatmeteostes terminina kasutatud," sõnab ta.

Niisiis oleme täpsed ja räägime sellest, kuidas tekib üks rünksajupilv, millest hakkab sadama vihma ja millest võib välja sähvida piksenool. Tänane interaktiivne graafik teeb pilvepilti ehk pisut selgemaks. Tõmba hiirega graafikul vasakule animatsiooni jätkamiseks.

Ja kui tekkis küsimus, kuidas pilvedest vihma sadama hakkab, siis kallama hakkab, kui veeauru kondenseerumise ja pilve tekkega (pilv iseenesest ongi hõljuvate veepiiskade või jääkristallide nähtav kogum) tekivad niisugused tilgad, mis on piisavalt rasked, et kukkuda ja maapinnale jõuda.