FOTOD | Muhu männa muutumised - portselanimeister Langebrauni lemmikmustri mitu nägu

Maailmas väga levinud sümbolmärk - kaheksatipuline õnnetäht - on rohket kasutust leidnud ka Eesti rahvusornamendis. Lisaks käsitööesemetele võime seda motiivi leida ka vanadelt portselanist nõudelt. Suurem osa neist õnnetähega kaunistatud esemetest on pärit legendaarsest, 1928-1940. aastal Tallinnas tegutsenud Nikolai Langebraunile kuulunud portselanitööstusest.

Ettevõttes dekoreeriti Euroopa suurtes vabrikutes valmistatud portselani. Peamiselt põletati valmis esemetele trükitehnikas peale erinevaid mustreid ja pilte, mis pärinesid Saksamaa albumitest. Peatselt jäi aga selline kaunistusviis ettevõttes töötanud dekoreerijatele ning kunstnikele ühekülgseks ja hakati looma ka oma mustreid. Populaarseimaks neist kujunes Astrid Tiitsu loodud „Muhu mänd“.

Keeruka tähe sisse mahutatud rombid, ristid, kolm- ja nelinurgad ning teised geomeetrilised kujundid moodustavad tervikuna kauni art deco – pärase mustri, mis 1930. aastatel võidutses nii maailma kui Eesti kunstis. Kaunis, stiilne dekoor mõjub tänagi rahvuslikult ja moodsalt.

Terasplaatidele lõigatud mustrilt võetud tõmmised põletati nõudele erinevates värvides ja kombinatsioonides. Mänguline kujund võimaldas üht sama motiivi kasutada väga erinevalt. Klassikalise telliskivi punase tausta ning mustvalge ornamendi kõrval valmistati ka näiteks elevandiluu- tooni taustal oranži-pruuni kombinatsioonis tähemotiiviga esemeid.

Nõukogude perioodil, mil Nikolai Langebrauni tööstusettevõtte natsionaliseeritud varade baasil loodi Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi Keraamikaateljee, võeti plaadid uuesti kasutusele. Kuid muutunud olid nii portselanesemed, kui värvid ja tulemuseks oli hoopis uus „Muhu mänd“.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!