VAATA JA KEERUTA | Rikka rõõm: vabariigiajal eelistasid jõukad lopsakat vormi ja toretsevaid mustreid
Turu nõudlust arvestades toodeti kohalikule turule enam tiheda lõikemustri- ja/või graveeringuga kaetud kristallesemeid ning kuldsete-hõbedaste rantidega külluslikus maalingus portselannõusid.
Siinse klaasi- ja kristallitööstuse lipulaeva, Johannes Lorupi Klaasitööstuse kataloogidest võib leida arvukalt kõikvõimalikke tigujalgadel graatsilisi kausse, massiivsete korkide- ning kõrgete sangadega kõhukaid karahvine, luksuslikke kristallist õllekappasid ja limonaadiklaase, millel graveeringuks põimunud viinamarjaväädid või viljapeade kimbud.
Tallinnas portselanidekoreerimisega tegelenud Nikolai Langebrauni ettevõttes olid jõukamale publikule suunatud näiteks rokokoo-stiilis magusate pildikestega serviisid, külluslike baroksete vormidega vaasid draakonite või kuldraamis lillevanikutega. Ka populaarseima, siinsetel rahvusmotiividel põhineva mustri „Muhu mänd“ kallimates versioonides on ohtralt kasutatud kuld- ja hõbemotiive. Kaunis ja lihtne, pruunides toonides dekoor „Maret“, erilist edu ei saavutanud, kuna jättis odava mulje.
Tänapäeval mõjuvad need omaaegsed moetooted pisut koomilise ja ebapraktilistena, kuid peegeldavad hästi toonast ettekujutust „heast elust“. Tuntud kultuurikriitik Rasmus Kangro-Pool arvustas eestlaste maitse-eelistusi oma 1937. aastal ilmunud kirjutises tabavalt „Moodne sirgjoon ei harmoneeru nende vanamoeliste kõverjoonte domineerivusega ja lille- ning fruktide ornamentikaga, mis oli üks põlv tagasi väikekodanike maitseks“.
Ei jää muud, kui temaga nõustuda.
