Šveitsis alustas tööd esimene tehas maailmas, mis imeb atmosfäärist süsihappegaasi

Selleks, et Pariisi kliimakokkuleppe tingimusi täita, on vaja üha enam kalleid ja riskatnseid projekte ette võtta, nendib Reuters. Üks niisuguseid on mais Šveitsis tööd alustanud Climeworksi tehas - või kas sellist rajatist saab üldse tehaseks nimetada?

Igatahes, kuna ÜRO teatel ollakse praegu Pariisi kliimaleppes sätestatud heitgaaside kahandamise eesmärkidest pikalt maas, rakendatakse mõnel puhul üsna ekstreemseid meetmeid.

Climeworksi Zürichi lähedal asuv rajatis töötab hiiglaslike ventilaatorite ja filtritega ning seda nimetatakse maailma esimeseks kommertseesmärkidel töötavaks süsihappegaasi püüdmise tehaseks. Ülemaailmselt on sellised projektid, mille raames otse õhust gaasi kätte saada üritatakse, saanud tublilt rahastust nii valitsustelt, Microsofti loojalt Bill Gatesilt kui ka näiteks Euroopa kosmoseagentuurilt.

Piisk ookeanis

Climeworksi teatel maksab tonni süsihappegaasi õhust eraldamine umbes 510 eurot. Selle aasta lõpuni on tehase võimekus atmosfäärist välja imeda ainult 900 tonni süsihappegaasi aastas. See on piisk ookeanis - nii palju heitgaase tekitavad aastaga 45 tavalist ameeriklast ehk võib öelda, et tehas suudab aastaga hüvitada umbes kümne keskmise perekonna tekitatava.

Gaas müüakse kahjumiga maha lähedal asuvatele kasvuhoonetele, nood kasutavad seda tomatite ja kurkide kasvatamisel. Firmal on ka koostöölepe Audiga, autotootja loodab kogutavat süsihappegaasi kasutada rohelisemate kütuste tootmisel. Aastaks 2025 plaanitakse ettevõtte juhi Jan Wurzbacheri sõnul tonni süsihappegaasi eraldamise maksumus kahandada 85 euro peale, ühtlasi loodetakse, et selle aja peale on tehas võimeline õhust kokku koguma ühe protsendi inimeste tekitatavast süsihappegaasist.

Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi ehk CO₂ eraldamine atmosfäärist on keeruline, kuna see moodustab õhust vaid 0,04 protsenti.

Pariisi kliimaleppe eesmärk on piirata ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu sel sajandil sel määral, et see ei tõuseks rohkem kui 2 kraadi järgi Celsiuse skaalal, ideaalis võiks tõus võrreldes industrialiseerimise eelsete aegadega jääda 1,5 °C juurde. Kuid ÜRO teatel pole praegustest strateegiatest - eriti, kui arvestada, et USA taganes leppest - selle eesmärgi saavutamisel abi.

Isetehtud pilved - kas lahendus?

Käigus on muidki üsna keerukaid ja ulmelisi projekte, et kliima soojenemist pidurdada: mõningate plaanide järgi võiks kunstlikult pilvi luua, mis päikesevalgust tagasi peegeldaksid, Harvardi ülikooli geoinsenerid aga kavatsevad tuhmistada Maale jõudvat päikesevalgust stratosfääri puistatava aine abil. Esimene välikatse on kavas järgmisel aastal ja selle raames heidetakse õhupallilt stratosfääri umbes ühe kilo jagu ainet - võimalik, et kaltsiumkarbonaati - mis peaks päikesevalgusele tõkkena mõjuma. On aga arvamusi, selline tegevus võib teisest otsast keskkonnale halvasti mõjuda, segades mussoontuulte teket ja ilmamustreid laiemalt. Mõningate ekspertide hinnangul nihkub kallite ja keeruliste tehnoloogiate kasutamisega aga fookus põhiprobleemilt ehk heitgaaside liigtekkelt üldse kõrvale.