Flash peab surema: Adobe saadab põlatuima tarkvara internetis hingusele
Tarkvara, klippide ja ja muu sisu loomiseks mõeldud Flash oli kunagi juhtiv veebisisu-platvorm. See muutis veel 1990ndate teisel poolel nii igava ja staatilise veebi tänasega võrreldavalt põnevaks, liikuvaks ja värviliseks.
Paraku kaasnes sellega nii palju turva-, stabiilsus-, ühilduvus- ja teisigi probleeme, et Flash kujunes ajapikku üheks vihatumaks tarkvaraks veebis, vähemalt viimase kümnekonna aasta lõikes.
Sellevastast ristisõda juhtis Apple, mis ei tahtnud oma nutiseadmetele selle tuge lisada ning kuulutas 2010. aasta alguses avalikult, et Flash on kräpp ja nemad toetavad konkureerivat HTML5.
Voodihaigeks jäi Flash siiski alles viimastel aastatel, kui kõik suured brauserid otsustasid selle toetamisest loobuda. Kasutaja saab selle ise käivitada, kui on väga vaja näiteks mingit Flashipõhist klippi vaadata, aga muidu on see "kinni keeratud".
2005. aastal asustas Flash tervelt 98% arvuteid, mis maailmas kasutusel. Praegu on vastav suhtarv 17%. Sellest ka Adobe'i otsus alla anda.
Techradar kirjutas kunagi humoorikas võtmes: "Ükstapuha kui palju selle kallal vinguda, Adobe'i tehnoloogia Flash asustab ikka meie internetti, silmis tühi pilk ja ajud nina kaudu välja tilkumas.
Flash on superzombi, mis lihtsalt keeldub suremast, isegi Steve Jobs ei saanud selle hävitamisega hakkama. Nii ta siis viibib meie seas, häirib brauserite tööd, õgib suurte suutäitega muutmälu ja sunnib meile alatasa "värskendusi" peale."
Mõni aasta veel, ja need sõnad on lõpuks ümber lükatud.
Adobe ootab Flashi pensionilesaatmisega peamiselt firmadele mõeldes, mis seda endiselt kasutavad. Kahe ja poole aasta pikkune etteteatamine peaks olema piisav, et nad jõuaks oma toodangu näiteks HTML5-le ümber kolida. See tähendab peamiselt veebipõhiseid mänge.
Adobe tunnistab ise ka, et Flashi on pärast vägevat karjääri pensionile minna ja nemad selletõttu ei kannata. Endiselt väga levinud on ju nende fototöötlustarkvara Photoshop.
