VIDEO | Arheoloogid leidsid mitme tuhande aasta vanuselt savinõult maailma vanima naeruemotikoni

Ülemaailmne emotikonide (ingl. k emoji) päev oli alles äsja - 17. juulil. Nagu valatult sobib sellega kokku äsjane uudis, millest ilmneb, et lihtsat naerunägu kasutati juba tuhandeid aastaid enne nutiseadmeid, internetti ja arvuteid.

Savinõu, millele on joonistatud miski, mis meenutab väga laia ja rõõmsat naeratust, leiti tänapäeva Türgi ja Süüria piirile jääva muistse Karkemiši linna kohal toimunud väljakaevamistelt. Anum on hinnanguliselt umbes 3700 aastat vana ehk pärit ajast umbes 1700 eKr.

Rõõmsa nõu kaevasid välja Türgi ja Itaalia teadlased arheoloog Nicolo Marchetti juhtimisel. Naerunägu leiti alles siis, kui anum oli laborisse toimetatud ja seda seal puhastama ja restaureerima hakati.

Ehkki põhjust, miks kannul naeratus on, ei saa me ilmselt kunagi teada, usuvad teadlased, et see on sinna sihilikult joonistatud. Ehk on põhjus selles, et kannus hoiti šerbetti (see tähendab Eestis küll peamiselt pähklitega maiustust, aga idamaal karastusjooki puuviljamahlast ja suhkrust). Ehkki naerukann on vaieldamatult leidudekogumi staar, ilmus väljakaevamistelt ka sadu teisi arheoloogia ja ajaloo seisukohast tähtsaid esemeid.

Karkemiš asus Eufrati läänekaldal tänapäeva Türgis paikneva Gaziantepi ja Süürias asuva Aleppo vahel. Inimesed elasid seal juba vähemalt kuuendal aastatuhandel eKr. Seda on sageli võrreldud teiste kuulsate muistsete linnadega nagu Trooja, Jeruusalemm, Petra ja Babülon. Linn kuulus oma ajaloo jooksul erinevate muistsete impeeriumide (nt Mitanni, Hetiidi, Uus-Assüüria ja Rooma) koosseisu. Karkemiši mainitakse ka Piiblis ühe Egitpuse ja Assüüria ühisväe ja babüloonlaste vahelise lahingu kirjelduses.