Märksa vähem hirmutav loom? Tyrannosaurus rex ei suutnud joosta, väidab uuring
Manchesteri ülikooli teadurid ütlevad, et türannosauruse suurus ja mass olid sedavõrd vägevad, et jooksma hakates oleksid ta jalaluud ta enda keha võimsa koorma all murdunud.
Teadusajakirjas PeerJ kirjutatakse põhjalikult sellest, milline kuulsa sauruse liikumisviis ja selle biomehaanika oli. Analüüsideks kasutati uut arvutipõhist kõrgtehnoloogilist simulatsiooni. Selle puhul olid kasutuses kaks erinevat biomehaanilist mudelit, millest üks uurib kehade dünaamikat (multibody dynamic analysis ehk MBDA) ja teine skeletile avalduvad stressi (skeletal stress analysis ehk SSA), ühte kokku pandud.
Phys.org vahendab professor William Sellersit, kes ütleb, et igasugune jooksusamm tähendanuks mudeli kohaselt türannosauruse skeletile lubamatult kõrget koormust ja luumurde. See järeldus on vastuolus varasemate biomehaaniliste mudelite vaatlusest järeldatuga, millest mõne kohaselt võis miljoneid aastaid tagasi elanud koletis joosta kiirusega kuni 72 kilomeetrit tunnis.
Uue uuringu kohaselt võis looma maksimumkiirus jääda kiirkõndides pigem umbes 20 km/h kanti. Sellise kiirusega poleks keskmises vormis tervisejooksjate rajalt noppimine lihasööjast koletisele suur probleem, jalgrattaga aga peaks juba pageda saama, autost muidugi rääkimata.
Tulemused tähendavad, et türannosaurus ei olnud võimeline ka oma saakloomi sellisel kiirusel jälitama, nagu varem on arvatud. On väga tõenäoline, et samasuguseid järeldusi võib teha ka teiste suurte sauruste (nagu Gigantosaurus, Mapusaurus ja Acrocanthosaurus) kohta. Ei jooksnud ilmselt nemadki.
Sauruseliikide liikumiskiirus ja jooksuvõime on olnud teema, mille üle paleontoloogid on aastaid hoogsalt ja kirglikult vaielnud. Erinevaid uurimismeetodeid kasutades on jõutud ka väga erinevate tulemusteni. Mainitud kaht mudelit ehk MBDA-d ja SSA-d on varemgi sauruste kõndimis- ja jooksmiskiiruste hindamiseks kasutatud, kuid mitte kunagi varem koos.
Varasemates uuringutes on järeldatud, et mida edasi, seda atleetlikumaks, võimsamaks ja lihaselisemaks türannosaurus oma elu jooksul tänu "sportlikule" eluviisile muutus. Uued tulemused aga ütlevad, et juhul, kui elukas peamiselt rahulikus tempos kõndis, seda tõenäoliselt ei juhtunud.
