„Ärge muretsege, te ei lähe sõtta, te lähete Tšernobõli!”

Eestist osales 1986. aastal Tšernobõli päästetöödel tuhandeid mehi, kes said ootamatult kutse „kordusõppustele”.

26. aprilli ööl kell 1.23 kuulsid Tšernobõli linna elanikud kärgatavat plahvatust. Lenini-nimelise tuumajaama neljanda reaktori varemeist alguse saanud tulekahju meelitas palju uudistajaid sillale, kust avanes tuumaelektrijaamale eriskummaliselt ilus vaade – grafiidi põlemine tekitas vikerkaarevärvilise tulekuma.

Põlev grafiit kandis aga betoonist kaitsekihita reaktorist radioktiivset ainet edasi ja radioaktiivsed pilved liikusid Euroopa suunas. Selle 1986. aasta traagilise õnnetuse kehva kommunikatsiooni ja mahavaikimise püüet on vaadatud kui punaimpeeriumi viimase vaatuse algust.

Eestist käis Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimistöödel 4833 meest vanuses 20–39, kes kutsuti sinna sõjaväe kordusõppuse sildi all.